/nginx/o/2018/09/17/11423389t1h1c0f.png)
Pisitilluke, Faehlmanni tänava ja Vase nurgal asuv keldrirestoran Salt on täpselt selline koht, kuhu välismaal sattudes õhkaks tänulikult: oleme leidnud üles kohalike lemmiku! Ometi ei ole sinna kohalikuna kordagi sisse astunud, kuigi restost vaat et igapäevaselt mööda kõnnime.
MAITSEMEEL MAITSEB: tilluke restoran Salt - meeldivalt higine üllatus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjus on olnud lihtne: pisike paik on mõjunud pelutavalt ning laua broneerimiseks oleme olnud lihtsalt laisad. Kuid kiitvad sahinad mõjusid siiski piisavalt uudishimu tekitavalt, et reede õhtul said sammud just Salti seatud.
Väike ruum on tõepoolest ühest küljest hubane, teisalt aga muutub kiirelt natuke ahistavaks. On tunne, et kõrvallaua inimesed elavad liigselt kaasa meie vestlusele ning kohati on kahju ka laudade vahel pikeerivatest – ülisõbralikest! – teenindajatest. Nende jõu- ja ilunumbreid vaadates tekib aga vaid imetlustunne: voh, saavad inimesed oma tööga suurepäraselt hakkama küll, kitsastest oludest hoolimata, peaasi, et on tahtmist!
Eelroana proovime jaapanipäraseid pullimune karage meetodil vürtsika aioli’ga (9,5 eurot), mis tekitavad menüüst lugedes rõõmsat elevust, kuid lauale jõudes elevus lahtub. Friteeritud liha on ikka friteeritud liha, polegi vist väga vahet, millises keha otsas antud liha looduslikes oludes rippunud on. Maitsele ei ole midagi ette heita ning teenindaja on juba ennetavalt pakkunud sõrmede puhastamiseks niiskeid salvrätikuid, mis väga ära kuluvad, kuid mida ise kohe küsidagi ei osanud.
/nginx/o/2018/11/19/11586096t1h6857.jpg)
Põhiroana proovin mina grillitud kaheksajalga (19 eurot) krõbekartulite, punase sibula ja fenkoli salati ning perselataga (kuigi asjatundmatu toiduarmastajana pole mul aimugi, mida viimane peaks tähendama), sest kaheksajalale ei suuda ma iial vastu panna. Värskelt Kreeka saartelt tulnuna valmistab aga mereand mulle pettumuse – roog on natuke liiga õline ning krõbekartulid pole kaugeltki krõbedad. Tekstuurist hoolimata ei saa aga maitsele midagi ette heita, kogu kompotti jääb aga siiski just eelmainitu varjutama.
/nginx/o/2018/11/19/11586098t1h661b.jpg)
Kaaslase valitud taipärane grillitud terve huntahven ingveri, küüslaugu ja tšilliga (17 eurot) polnud ehk nii suurepärane, kui eelnevalt kuulnud olime, kuid oli siiski väga maitsev ning hinna mõttes väärt kaup – eriti arvestades, et Salt on siiski pigem fine dining ja kõrgema hinnaklassi restoran.
Mõnus oli ka see, et toit valmis klientide silme all. See pakkus laheda elamuse ning aitas kaasa tundele, et oleme tõesti seal pisikeses keldris sel õhtul kõik üks suur perekond. Ning lõppeks ei häirinudki kõrvallaudade inimeste vestlused nii väga, higistama küll natuke võtab, sest reedesel tipptunnil on restoran tõesti puupüsti täis. Üheskoos aga jõuame järeldusele, et peenemat sorti kodurestorani (vrdl kodubaar) kohta on siiski Salt üle prahi ning tagasi tasub igal juhul tulla, kuigi alguses avastasin endas isegi eelarvamuse, et kui mingi kohaliku kogukonna restoran tundub väljast vaadates nii populaarne, siis «ju on hipsterid asja praeguseks ära rikkunud». Oli meeldiv tõdeda, et eelarvamuseks see jäigi.
RESTORAN SALT
Hinnang: 8/10
Asukoht: Vase 14, Tallinn
Kontakt: www.saltrestoran.ee