Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2018/09/20/11431710t1h69cb.jpg)
16. novembril pöördusid 19 organisatsiooni Riigikogu keskkonnakomisjoni poole seoses keskkonnaministeeriumi poolt esitatud jäätmeseaduse eelnõu muudatusettepanekuga, mille kohaselt peavad pakendiorganisatsioonid tagama pakendijäätmete tasuta äraveo ja käitlemise jäätmevaldajate juurest.
Ühispöördumisega liitunud organisatsioonid, eesotsas pakendiettevõtjate esindusorganisatsioonide, korteriühistute liidu ja pakendiorganisatsiooniga, leiavad, et keskkonnaministeeriumi muudatusettepanek ei ole kõige mõistlikum ja kuluefektiivsem lahendus olmejäätmete ringlussevõtu tõhustamiseks.
Keskkonnakomisjonile tehti ettepanek jätta keskkonnaministeeriumi muudatusettepanek nr 61 jäätmeseaduse eelnõusse lisamata. Ühispöördumisele kirjutasid alla Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Korteriühistute Liit ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ. Pöördumisega on liitunud veel 16 organisatsiooni.
Pöördumisele alla kirjutanud Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul toob avalike pakendikonteinerite kadumine kaasa olukorra, kus varem avalikke konteinereid kasutanud inimesed toovad oma jäätmed korteriühistute territooriumile, konteineritesse või jäätmemajade juurde.
«Kes prügistamise kinni maksab? Kes katab riski, et ei tooda ohtlikke jäätmeid?» viskas Jaadla õhku küsimuse. «Banaanikoor, tahtmatu või tahtlik pesemata jogurtipakend pakendikonteineris maksutakse jäätmekäitlejate poolt viiekordse olmejäätmeveo hinnaga. Kes konteineri juures valvama peaks hakkama?! Arvatavasti hakkab kogu vastutust kandma korteriühistu esimees, kes niigi töötab suurema osa ajast vabatahtlikult.
Pöördumisega saab tutvuda SIIN.