/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2018/11/23/11595766t1h6088.jpg)
Kui plastprügi osas on eestlased juba üsna teadlikud, siis täieliku uudisena tuleb paljudele, et ettevaatlik tuleks olla ka sellise prügiga nagu seda on teeküünalde ümbrised.
Teeküünalde ümbriseid tavalisse prügisse visata ei tohi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlased on väga suured teeküünalde austajad, aga vähesed mõtlevad, mis saab küünlaümbrisest edasi pärast seda, kui küünal sealt seest ära põlenud on.
Portaal TreeHugger kirjutab, et hämmastavalt suur hulk inimesi pole kunagi mõelnud selle peale, et teeküünalde ümbrised on valmistatud alumiiniumist ja et alumiinium looduses kunagi ei lagune.
Eestis tegutsev metallikokkuostuga tegelev ettevõte Kuusakoski kirjutab oma Facebooki-lehel aga, et kuna küünlaümbrised on kaalult ja mõõtmetelt väga väikesed, on neid tavaprügi hulgast pea võimatu eraldada. Seepärast soovitavad nad alumiiniumist ümbrised alati eraldi sorteerida ja koguda.
Mis nendega siis edasi teha? Väga hea variant ongi viia need metallikokkuostu - sellega tegelevaid ettevõtteid leidub Eestis mitmeid. Mõistagi ei ole arukas ühe-kahe küünlaümbrise pärast kokkuostu sõitma hakata, aga kui terve talve varu näiteks mitme pere peale kokku panna, tasub käik juba ette võtta küll.
Arvestada tuleb sellega, et mingit märkimisväärset rahalist kasu küünlaümbriste kokkuostu viimine ei too, sest üks ümbris kaalub umbkaudu ühe grammi. Aga see pole ka asja juures oluline: peamine eesmärk on säästa loodust. Alumiiniumist kestade ümbertöötlemine on Kuusakoski Facebooki-lehe andmeil ka oluliselt soodsam kui maagist alumiiniumi tootmine ja hoiab kokku energiat.
Kui kogumise ja kokkuostu viimisega tegeleda ei taha, kasuta alternatiivi ja osta ümbristeta küünlaid.