:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/11/26/11605083t1hfdd5.jpg)
Brantš on lihtsustatult öeldes hiline hommikusöök hommikueine ja lõuna asemel. Samas ei saa iga hilist hommikusööki kohe brantšiks nimetada, selleks on vaja kolme asjaolu kokkulangemist.
Millal saab hommikusöögist brantš?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On nädalavahetus
Brantš ei saa toimuda nädala sees. Kõik hommikusöögid, mis esmaspäevast kuni reedeni väga hilja peale jäävad, ongi lihtsalt hilinenud hommikusöögid või varased lõunad, kirjutab The Kitchn. Brantš ongi seetõttu nii eriline, et see iseloomustab vaid nädalavahetusi ning toimub lõuna ajal, kuna ärgatakse tavalisest hiljem. Nädalavahetusel saab keskpäevast einet nimetada brantšiks siis, kui see jääb kella 11 ja 16 vahele.
Juuakse alkoholi
Brantšile on väga iseloomulik ka alkoholi tarbimine söögi kõrvale, hoolimata varasest kellaajast. Tavaliselt juuakse siis mahlakokteile: Mimosat, Bellinit või Bloody Maryt.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/26/11605088t1h26d8.jpg)
See on suurem ettevõtmine
Tavaliselt on hommikusöök kiire eine, mis tuleb enne päevatoimetusi eest ära saada. Brantš on vastupidiselt väga pikk ja aeglaselt kulgev seltskondlik koosviibimine, kus söömisega ei kiirustata. See on söögikord, kus lubatakse endale erilisi ja luksuslikke sööke, mille söömiseks võetakse aega. Enamasti on laud kaetud veidi aeganõudvamate maitsvate hommikusöökidega või valmistatakse lõunasöök ootamatus hommikueine võtmes.