Remondiblogi: millal see remont ükskord valmis saab?

Korteri osa, millega praegu töötame. Foto: Margit Partei

Seekord pajatab Margit pisut sellest, mis parasjagu teoksil ja sellest, millised on tulevikuväljavaated?

Olen viimasel ajal palju rääkinud plaanidest ja vähe sellest, millega me siin korteris jooksvalt tegelenud oleme. Põhjus on lihtne: kui pole ühtegi valmis ja sisustatud tuba, mida näidata, siis pole tahtnud nendest nokitsemistest eraldi rääkida. Kevadel sai ju eraldi konstruktiivsest ja tehnoloogilisest osast kirjutatud. Mõtlesin seekord veidi enda ja teiste jaoks siiski neid «igavaid» töid kajastada, et hiljem oleks hea meenutada, kuidas see vanast uue tegemine reaalsuseks sai.

Korteri osa, millega praegu töötame. Foto: Margit Partei

Septembrikuus vahetult enne Tallinna Maratoni sai vannituba meil lõplikult valmis. Ilmad läksid aina jahedamaks ja sügis oli saabunud. Järgmised toad kavatsesime ette võtta ühe tervikuna, kuna põhimõtteliselt on tegu ühe sopistatud ruumiga, kus asub pisike kööginurk, väike söömise ala, elutuba ja esik, kokku umbes 40 ruutmeetrit. Polnud mõtet neid osade kaupa valmis tegema hakata, sest see jupitamine teeb töö aeglasemaks ja keerulisemaks. Kontor on meil samuti pooleli ja asub teistest tubadest eraldi, aga seda ruumi ei saa me samuti lõpuni viimistleda, sest kuskil peab teiste tubade ehitamise ajal vahepeal mööblit ja asju hoidma. Nokk kinni, saba lahti.

Septembri keskel olin mina kaks nädalat haiguslehel ja elukaaslane tegeles kangelaslikult meie kodu soojemaks saamisega. Alustas akendest, mille restaureerimisega enamik suurt tööd on juba tehtud, aga oli vaja veel teine kiht raame ette saada, kõik lengid ja raamid omavahel hästi kokku käima panna ning aknad tihendada. Oktoobrikuuks said aknad soojaks ja õhutihedaks, kuid kevadeks jäi veel väiksemaid «ilutöid»: veidi aknapalede pahteldamist ja värvimist ning raamide värviparandusi, lisaks paigaldada mõned käepidemed, aknasulgurid ja paar iluliistu. Ootan juba huviga seda hetke, kui need aknad päriselt lõpuni valmis saavad.

Oktoobris tegelesime selle keerulise kandva seinaga, kus ava paar meetrit nihutada tuli. See ava nihutamine oli meil seganud kõigi järgmiste töödega – elekter, ventilatsioon, lae soojustamine – edasi minna. Õues olid öösiti juba miinuskraadid ja kogu soojuspumbaga köetud soojus läks läbi täielikult soojustamata lae lihtsalt õue. Masendav. Elektriarve aina kasvas ja tuba muutus aina külmemaks. Õnneks oli päeval kraadiklaas plusspoolel.  Lae soojustamisega hakkas järsku väga kiire. Oktoobris sai see kandva seina ava nihutatud, uued tugipostid ja kandev tala paika.

Kes seda viltust roovitust vaatab, siis selgitus on lihtne. Kuna karkassi ehitasin koos isaga, siis meie ilmselgelt ei olnud selle töö esmakordselt tegemisel nii suured eksperdid kui mu elukaaslane. Aga paika ta sai ja laelaudise all ei ole õnneks näha, et paar «kaigast» veidi viltu said. Foto: Margit Partei

Sel korral, novembris, olemegi edasi saanud minna kõigega, mis puudutab seni lahtiseid lagesid, mida oli meil poole korteri jagu. Laekarkass oli minu vanemate abil õnneks suures osas suvel välja ehitatud. Esiteks panime paika kõik ventilatsiooniavad ja vedasime ära kõik puuduolevad ventilatsioonitorud, mis nüüd uue tala pealt ilusti läbi mahutasime. Praegu ripub meil trepikoja laest alla kaheksa toruotsa, kus nad loodetvaati järgmisel suvel ventilatsiooniseadmega ühendatakse.

Teiseks saime lõpuks kogu lae 20 cm paksuse villakihi alla. Laekarkassi vahele villa toppimine on üks tüütu, väsitav ja sügelema ajav töö, kuid minu tubli elukaaslane sai sellega üpriski kiirelt ühele poole. Kolmandaks katsime kogu lae aurutõkkega ja viimaks sai paika pandud ka peaaegu kogu laeroovitus. Lühidalt öeldes: pea kõik tegemata laed on nüüd laelaudise paigalduseks valmis ja talveks täielikult soojad! Kontori lagi ootab hetkel veel aurutõket ja roovi ning natuke lage nokitseda tuleb ka tehnoruumis, kuid see vähem kui üks ruutmeeter ei ole enam nii meeletu töö.   

Nüüd on lagi laudise ootel, milleni sooviks jõuda veidi soojemal ajal. Magamistoa lagi sai eelmisel suvel kaetud värvitud laudisega, kuid mujal olen otsustanud teha teisiti. Värvimine on küll soodne variant, kuid pikaajalise kestvuse ja viimistluse ajakulu osas on õlivaha tunduvalt parem alternatiiv. Selles veendusin vannitoa lage viimistledes. Seega: olen otsustanud kogu ülejäänud korteri kuusepuidust laelaudise viimistleda valge Osmo õlivahaga, mida oleme ka põrandal kasutanud. Kuna õlivaha kasutamine nõuab hea ventilatsiooniga ruumi, mida meil talvel kuskilt võtta pole, siis ideaalis tegeleks ma õlivahatamise töödega kevadel või suvel hoopis meie hoovi peal vabas õhus.

Praegune seis: lagi aurutõkke all ja laudise ootel, osa seinu juba pahtli all, osa alles ootab soojustust ja OSB-d ning kipsi. Segasummasuvila. Foto: Margit Partei

Järgmiseks soovime valmis saada oma tehnoruumi, kuhu paigutada boiler ja pesumasin, mis põrandate lammutamisel ette jäävad. Tehnoruumis on teha väga palju, alates põranda valamisest, hüdroisoleerimisest ja plaatimisest kuni seinte püstitamise ja lae viimistlemiseni, lisaks juurde kõik toru- ja elektritööd. Kui me selle aasta lõpuks tehnoruumi valmis saame, on juba väga hästi. Idee järgi võiks selle aastanumbri sees korterisse saada ka 3-faasilise elektriühenduse.

2019. aastat tahaks alustada põrandate lammutamisega elutoas, köögis ja söögitoas – siis saavad kõik lammutustööd korteris viimaks valmis. Paika tuleb panna uued põrandalaagid, soojustus ja must põrand ehk OSB plaat. Kui sinnani korteri valmis saame, oleme praktiliselt juba ehitamise lõpule lähedale jõudmas. Viimistlemine on juba palju lahedam töö, kui kõik eeltööd, mis palju raha neelavad, aga tulemust justkui väga ei näegi. Edasi ootavad oma järge seinad: osad vajavad lahtisest küljest soojustust ja OSB-d ning kipsplaati, üks jupike üles ehitamist. Lisaks tuleb teenustena sisse osta jupike töid gaasitorudega ning kamina ja korstna/suitsutoruga seotud tööd.

Kamina osas on asjad meil väga lahtised ja vajavad veel koostöös pottsepaga täpsustamist Linnavalitsuses ja Päästeametis, mida ja kuidas saab teha, kui palju see kõik meile rahaliselt ja närvikulu mõttes maksma läheb. Kui kamina maksumus liialt suureks paisub, ei ole võimatu, et me kamina oma plaanidest üldse välja jätame.

Kulukatest töödest vajab lisaks kaminatöödele ostmist ventilatsiooniaparaat, samuti on vaja välja ehitada leiliruum. Ka puitmaterjali alla tuleb matta suuremad summad: osta laelaudis ja põrandalauad. Viimane suurem rahasööja on loomulikult köögimööbel koos tehnikaga. Minu aju, mis seda listi vaadates tuhandeid kokku liidab, ütleb üheskoos sisetundega, et 2019. aastaga me seda remonti veel valmis ei saa, aga elame ja näeme.