:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2018/12/03/11624391t1h027e.jpg)
Eesti Korteriühistute Liit toetab justiitsministeeriumi algatatud seaduste muutmise eelnõud.
Eesti Korteriühistute Liit kiidab riigi korteriühistute riigilõivust vabastamise plaani heaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Korteriühistute Liit toetab justiitsministeeriumi algatatud seaduste muutmise eelnõud, mille üheks oluliseks punktiks on korteriühistute riigilõivu maksmise kohustustusest vabastamine kohtumenetlustes.
«Korteriühistutele on see oluline seadusemuudatus, mida kindlasti toetame,» märkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige, õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Korteriühistu ei pea riigilõivu tasuma enne kohtumenetluse algust, küll aga kuulub riigilõiv tasumisele kohtulahendi jõustumisel. Reeglina maksab menetluskulude koosseisus oleva riigilõivu kohtuvaidluse kaotanud pool kui kohus ei otsusta teisiti.
«Seega on ülimalt oluline olla kohtusse pöördumisel edukas. Juhul kui korteriühistu õigusvaidluse kaotab, peab ta ka riigilõivu tagantjärgi tasuma,» selgitas Mardi . Kehtiv riigilõivuseadus näeb tema sõnul ette, et hagiavalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv määras, mis on toodud riigilõivuseaduse lisas 1. «Näiteks hagi puhul hinnaga 1000 eurot tuleb tasuda riigilõivu 175 eurot, kui aga hagi hind on 3000 eurot, 275 eurot,» tõi Mardi näite.
Korteriühistutel on võimalik nõue korteriomaniku vastu maksma panna ka maksekäsu kiirmenetluses, sellisel juhul kuulub maksmisele riigilõiv summas 3 protsenti nõudest, kuid mitte alla 45 euro.
Mullu tasusid 912 korteriühistut kokku 129 809 eurot riigilõivu nende osalusega kohtuasjades. Põhiliselt jõuavad kohtusse võlanõuded, mis on ka Eesti korteriühistute suurimaks murelapseks.