/nginx/o/2019/05/06/12140629t1h6555.jpg)
/nginx/o/2018/12/05/11632987t1h4f0c.jpg)
Lääne ühiskonnas ja Eestis väljendatakses sageli seisukohta, et kui tahad tugevaid luid, siis pead tarbima ohjeldamatult piimatooteid. Seda toetavad ka riiklikud toidusoovitused ja piimatootjate reklaamid.
Mis on need 9 toitu, mis sisaldavad rohkem kaltsiumit kui lehmapiim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väidetavalt kaotab umbes 75% maailma rahvastikust pärast esimesi eluaastaid võime toota laktaasi, ensüümi, mida on vaja piimasuhkru ehk laktoosi seedimiseks, kuid sellele vaatamata kiputakse meil seda endiselt mingiks häireks või moehaiguseks nimetama. Shlop toob välja üheksa toiduainet, millega saab vabalt oma kaltsiumivajaduse katta, ilma et peaks lehmapiima puutumagi.
1. Seemned
/nginx/o/2018/12/05/11632972t1h9a84.jpg)
- Tšiiaseemned annavad 177 mg kaltsiumit supilusika kohta. Juba kolmest lusikatäiest päevas piisab, et saaksid rohkem kaltsiumit kui klaasist piimast.
- Seesami-, mooni- ja linaseemned on samuti mineraalainerikkad
- Lisa seemneid salatitesse, röstsaiale, -leivale või smuutisse
- Seemned on ka omega-3-rasvhappe rikkad
2. Sardiinid
/nginx/o/2018/12/05/11632977t1h6303.jpg)
- Juba 85 g sardiine katab 33% päevasest kaltsiumivajadusest.
- Osta konserve, kus sardiinidel on luud sisse jäetud (sealt tuleb enamik kaltsiumist).
- Kuigi paljud inimesed ei naudi sardiine eraldi roana, on siiski palju Vahemere toite, milles see kala on vaimustav. Sega kokku tomatite, kurkide, feta juustu ja oliividega.
3. Mandlid
/nginx/o/2018/12/05/11632981t1hfde4.jpg)
Kõigist pähklitest kõige kaltsiumirikkamad on just mandlid
- 28 g mandleid annab 3 g kiudaineid ja on pungil valgust ja vitamiinidest.
- Naudi neid kas segudes või puista salatile.
4. Tumedad, rohelised lehtköögiviljad
/nginx/o/2018/12/05/11632979t1hb5a9.jpg)
- Mida rohelisem on leht, seda rohkem kaltsiumit.
- Juba ühes tassis söödakapsas on 266 mg — veerand päevasest kaltsiumivajadusest.
- Spinat, lehtkapsas ja spargelkapsas on kõige suuremad mineraalaineallikad.
5. Oad
/nginx/o/2018/12/05/11632984t1hf0a5.jpg)
- Oad on tuntud oma suure valgu- ja kiudaine koguse poolest, kuid nad sisaldavad ka suures koguses mikrotoitaineid.
- Parimad kaltsiumiallikad on rohelised oad, sojaoad, goa-tiiboad ja valged oad.
- Juba tassitäis neid ube rahuldab veerandi su päevasest kaltsiumivajadusest.
6. Apelsinid
/nginx/o/2018/12/05/11632985t1hfd04.jpg)
- 1 tass värskeltpressitud apelsinimahla annab 72 mg kaltsiumit.
- Nende C-vitamiini rohkus aitab aga kehal kaltsiumit paremini omastada.
7. Jogurt
/nginx/o/2018/12/05/11632986t1heb46.jpg)
- 1 tass maitsestamata jogurtit katab kolmandiku kaltsiumivajadusest
- Hommikune jõud tuleb jogurtist marjade, pähklite ja seemnetega.
8. Kinoa
/nginx/o/2018/12/05/11632969t1h3e1f.jpg)
Kinoa ehk Tšiili hanemalts on suure toiteväärtuse ja kõikvõimalike aminohapetega valguallikas.
- 1 tass keedetud kinoad annab kuni 100 mg kaltsiumit, suurel määral kaaliumit ja tsinki.
- Kinoa on hea vaheldus riisile ja seda või serveerida nii kuumalt kui külmalt.
- Suur valgusisaldus hoiab kõhu kauem täis.
9. Rabarber
/nginx/o/2018/12/05/11632970t1h63aa.jpg)
- Rabarbris on kaltsiumikogus küll üsna kõrge, kuid vähem seeditaval kujul. Vaatamata sellele, kui me omastame ka vaid 25%, saame ikkagi 90 mg kaltsiumit tassi kohta.
- Rabarber sisaldab ka prebiootikume, mis soodustab tervete soolebakterite kasvu.
- Rabarber võib olla küll haruldane lisand su menüüs, kuid seda võib kasutada nii toorelt kui röstituna.