Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Kas valida aastavahetuseks Prosecco, Cava või Champagne?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: JESHOOTS.com/ Pexels

Kui see pole just pulm, sünnipäev või muu eri sündmus, siis võivad pühad olla ainus aeg, mil naudid klaasi vahuveini. Või isegi kaks. Või ka tükki kolm. Kuid mida ikkagi võtta?

«Kui me ei võrdle igat vahuveini šampanja ehk luksuse ning ekstravagantsusega, siis avaneb meie ees üüratult imeline maailm. Ja uskuge, šampanjatootjad oleksid väga õnnelikud, kui me ei nimetaks kõiki odavaid süsihappegaasijooke šampanjadeks,» kirjutab Washington Post. 

Siin on mõned juhised, kuidas valida välja see õige vahuveinide hiiglaslikust reast.  

Põhjus, mis teeb ühest vahuveinist šampanja, on eelkõige tema traditsiooniline valmistusviis ehk ta peab olema kahekordselt kääritatud. Teiseks, kui vahuvein tahab tõesti šampanja nime kanda, peab ta olema Champagne'i maakonnast pärit. Ja see on peamine. Seepärast on mõnesid teisigi suurepäraseid vahuveine, mis on valmistatud küll traditsioonilisel šampanjameetodil, kuid ei ole sellest piirkonnast pärit. Kvaliteedilt ei pruugi nad aga sugugi alla jääda.

Esimesed neist on crémant-vahuveinid. Need on pärit Prantsusmaalt, ja tehtud traditsioonilise meetodiga, kuid väljaspool Champagne'i piirkonda. On tavaliselt tehtud oma piirkonnast pärit viinamarjadega, mis annavad neile tüüpilise maitse: näiteks Chenin blanc Loire'is, riesling või pinot blanc Alsace'is ja chardonnay Burgundias. Viimane crémant ehk Crémant de Bourgogne on tavaliselt 100 protsenti chardonnay viinamarjast ja meenutab kõige rohkem peent šampanjat. Patt oleks laita ka Crémant de Limoux'd — hea kvaliteedi-hinna suhe, nagu öeldakse.

Teised šampanjameetodil ehk traditsiooniliselt kääritatud vahuveinid tulevad Hispaaniast, peamiselt (95%) Katalooniast. Cava'd on igal suuremal peol au sees, kuid maksavad kaks korda vähem kui šampanjad. 

Kolmandatesse veinidesse lisatakse kunstlikult süsihappegaasi pärast tankis kääritamist. Itaalia õrn vahuvein Veneto piirkonnast Veneetsia lähistelt, prosecco, on üks edukamaid selles vallas, kuid eks nendegi seas ole selliseid isendeid, mis pea valutama panevad. Paljude prosecco'de puhul käib kogu mäng ainult mullide ümber, kuid parimate juures tunneb säravaid punaste marjade maitseid. 

Seega kui ostad ja valid vahuveine sel aastavahetusel, et toosti öelda ja kokku lüüa, siis pea meeles kogetud maitseid kogu aasta vältel — lõppeks on ju iga päev eriline ning väärt tähistamist. 

Märksõnad

Tagasi üles