:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2018/12/11/11647010t1h1efa.jpg)
Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina kinnisvaraturgudel puhuvad peagi uued tuuled.
Ruutmeetrihinna kasv jätkub vähemalt 2020. aasta lõpuni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina kinnisvaraturge ootab lähitulevikus kasvav nõudlus nutikodude ja stuudiokorterite järele. Paralleelselt sellega tõuseb ka keskmine ruutmeetrihind, vahendab RIA.com Marketplaces OÜ.
OECD statistika põhjal tõusis Eesti eluaseme hinnaindeks alates 2016. aasta algusest 2018. aasta teise kvartali lõpuks 15,9 protsenti. Lätis oliv vastav protsent 15,4 ning Leeds sootuks 14,6 protsenti. Ruutmeetrihinna kasv peaks jätkuma vähemalt 2020. aasta lõpuni.
RIA.com Marketplaces OÜ juhatuse liikme Mykola Zlotnitskyi sõnul on üks põhilisi trende Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina kinnisvaraturul nutikodud ja väiksemad stuudiokorterid. «Trend algas 2017. aastal ja kogub hoogu. Siiski tuleb märkida, et erinevalt paljudest Ida-Euroopa pealinnadest on kallid korterid Tallinnas endiselt väga populaarsed. Ehituskvaliteet on liikumas tagaplaanile ning tähtsamaks on muutunud lisad,» rääkis Zlotnitskyi.
Kinnisvara kolis internetti
Üha rohkem otsitakse kinnisvara netikuulutuste kaudu. Keskmine ostja otsib vajalikku kinnisvara üle kuu ning külastab mitmeid lehekülgi oma otsingute käigus. Seejuures ei külasta kodu otsivad inimesed mitte ainult kuulutusteportaale, vaid ka ehitusfirmade kodulehekülgi. Inimesed loevad tagasisidet müüjate ja maaklerfirmade kohta. Kui 2015. aastal otsis kinnisvara kohta nutitelefoniga infot 30 protsenti inimestest, siis 2018. aastal on see number kasvanud juba üle 50 protsendi.