:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2018/12/12/11648965t1h896a.jpg)
Korteriühistud üle Eesti leiavad, et pakendijäätmete segaolmejäätmetest eraldi kogumine ja üleandmine tekkekohal võiks vabatahtlik, mitte korteriühistutele seadusega pandud kohustus, selgus Eesti Korteriühistute Liidu korraldatud küsitlusest.
Küsitlus: korteriühistud soovivad, et pakendijäätmete kogumine oleks vabatahtlik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Küsitlus andis kinnitust juba varasematele signaalidele, mida liikmetelt saanud oleme. 60 protsenti küsitlusele vastanuist jäi seisukohale, et see võiks olla vabatahtlik ning muutusega olid nõus enamjaolt need ühistud, kes juba praegu vabatahtlikult oma maja juures ka pakendijäätmeid koguvad,» selgitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.
Küsitlusele vastasid üle 100 korteriühistu esindajad üle Eesti, kuid märkimisväärselt palju, 63 protsenti oli vastajaid Harjumaalt.
Lisanduvatest kuludest kardeti kõige enam konteineri renti, korteriühistu juhi lisatööd pakendikogumise jälgimisel ja kõrgemalt maksustatavate tühivedude suurenemist. Üle poolte vastanuist arvas, et täiendavaid kulusid võib tuua prügimaja ümberehitus või täiendava konteinerikoha leidmine.
Jaadla sõnul nähtub vastustest, et vaatamata pikaajalisele selgitustööle pole inimesed kortermajades prügi sorteerimisega harjunud. «Väga palju kurdeti inimeste hoolimatust, lausa soovimatust prügi sorteerida. Nagu üks vastaja ütles: piisab 1-2 korteriomaniku «halvast» eeskujust, mis pärsib või tühistab teiste pingutused,» vahendas Jaadla.
Segaolmejäätmetest eraldi kogutakse vastanute kodumajade juures peamiselt vanapaberit ja biojäätmeid. «Kurdeti aga ka muude jäätmeveoga seotud probleemide üle. Näiteks et konteineritele napib maja juures ruumi, konteinerite juures puuduvad korralikud ja hästi loetavad sorteerimisjuhised, vedajad ei pääse autoga hästi maja juurde, prügiveoautod teevad suurt müra, graafikud on paindumatud ja elanike soovidele ei tulda vastu,» loetles Jaadla küsitlusele vastanute muresid.
Jäätmeseaduse eelnõu
Eesti Korteriühistute Liit ühines ka 19 organisatsiooni pöördumisega Riigikogu keskkonnakomisjoni poole seoses keskkonnaministeeriumi poolt esitatud jäätmeseaduse eelnõu muudatusettepanekuga number 61, mille kohaselt peavad pakendiorganisatsioonid tagama pakendijäätmete tasuta äraveo ja käitlemise jäätmevaldajate juurest. Ühispöördumisega liitunud organisatsioonid, sealhulgas pakendiettevõtjate esindusorganisatsioonid, korteriühistute liit, pakendiorganisatsioon, leiavad, et keskkonnaministeeriumi muudatusettepanek ei ole kõige mõistlikum ja kuluefektiivsem lahendus olmejäätmete ringlussevõtu suurendamiseks.
Keskkonnakomisjonile tehakse ettepanek jätta keskkonnaministeeriumi muudatusettepanek number 61 jäätmeseaduse eelnõusse lisamata.