:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2018/12/16/11660820t1hca5a.jpg)
Eesti suuremate linnade kinnisvaratehingute arv on mullusega võrdne ning hinnatõusu toidab vaid pealinna uusarenduste maht.
Jutud Eestit tabanud kinnisvarabuumist on taaskord liialdatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et turg on olnud viimase paari aasta jooksul üpriski stabiilne.
«Mullu tehti 17 Eesti suuremas linnas esimese 11 kuu jooksul 14 131 korteriomanditehingut, tänavu on see number 14 271 ehk turuaktiivsuse seisukohalt pole mitte midagi muutunud,» rääkis Sooman. Mõne protsendiline hinnatõus on tulnud aga Tallinnast, kus on senisest enam tehinguid uusarendustes olevate korteritega, mis ongi kallimad ja mõjutavad veidi ka statistikat ning üleüldist keskmist.
Kui tänavu oktoobris tehti indeksilinnades 1546 korteriomandi tehingut, siis novembris oli tehingute arv 1251. Võrdluseks - 2017. aasta novembris tehti indeksilinnades 1327 korteriomandi tehingut.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna.