Kuidas konkurendid kavaldati söögiga üle

Foto: Murilo Folgosi/Pexels

«Kasuta toitu, et olla oma sooritustes parem,» soovitab teadlane, füsioloogiaprofessor ja kirjanik Ph.D. Greg Wells, ning meenutab üht katset, kuidas ta õige toiduga konkurendid üle kavaldas.

Kõrge kvaliteediga, toitainerikkad toidud on optimaalne kütus nii meie ajule kui kehale ja see aitab toime tulla stressiga. Oma raamatus «Koosmõju efekt» kõneleb dr Greg (Vt ka drgregwells.com) katsest, millega ta tegi kindlaks, kuivõrd söök meie tulemusi mõjutab. 

«Minu nõustamise algusaegadel läks mu töörühm läbirääkimisi pidama ühe teise rühmaga samast tööstusest. Läbirääkimised olid tähtsad ning minu meeskond oletas, et diskussioon tuleb vastasseisurohke ja keerukas. Olin sel ajal üsna võistlushimuline ja seetõttu veendunud, et mu meeskond tuleb sellel kohtumisel hästi toime. Tahtsin nende geniaalseks esituseks pinda ette valmistada ja luua teisele rühmale häirivad tingimused.

Palusin kokkusaamise lükata kella 1–4 vahele pärastlõunal, kuna sel ajal on enamikul inimestest pärastlõunane madalseis ja nende energiatase kõige madalam. Palusin oma rühmal keskpäeval kohale ilmuda ja ütlesin, et panen neile lõunasöögi valmis.

Lõunasöögiks said nad vett, et vedelikusisaldus oleks kindel, rohelist teed, mis annaks neile väikeses koguses kofeiini, kanasalatit, mis annaks nende organismile palju proteiini, ja avokaadosalatit kõrvale, et neil oleks ka veidi kvaliteetset rasva kehas ja selle abil püsivalt energiat kogu pärastlõunaks. Kokkuvõttes olid nad varustatud põhiosas proteiini, veidikese rasva ja väheste süsivesikutega.

Valisin sellise kombinatsiooni sellepärast, et tahtsin suurendada aminohappe türosiini hulka oma rühmas ja hoida selle taset kohtumisel võimalikult kõrgel. 

Hiilgavaks etteasteks tuunitud tiimiga tervitasin külalisrühma meie konverentsiruumis, kus olin ette valmistanud sarvesaiade, muffinite, saiakeste, kohvi, tee ja limonaadidega Rootsi laua. See oli lihtsüsivesikute ja kofeiiniga buffet. Külalised hindasid seda üliväga ja laadisid ette – enamik oli lõuna vahele jätnud, et tulla kokkusaamisele, ja olid kiirelt midagi arvuti ees söönud.

Kuna nad sõid toite, millel oli väga kõrge lihtsüsivesiku- ja väga madal proteiinitase, tekitas nende ajukeemia muutuse otse enne läbirääkimiste algust. Nende toitude söömise tagajärjena kasvas aminohappe trüptofaani kogus. Trüptofaani puhul on tõestatud selle ajul lõdvestuda aitava neurotransmitteri serotoniini toodangut suurendav toime. Väärt kraam, kui tahad väikest uinakut teha. Mitte aga nii tore, kui pead olema kolm tundi keskendunud.

Kohtumise algul sõitsid külalisrühma liikmed suhkrust ja kofeiinist täie vaardiga. Nad olid agressiivsed ja energeetilised. Umbes 45 minutit. Siis hakkasid nad väsima. Nad hakkasid oma toolidesse vajuma. Nad muutusid ärrituvateks ja olid hajevil. Kaks tundi hiljem olid nad tõsistes raskustes. Viimane tund oli nende jaoks täielik katastroof. Minu tiim jäi rahulikuks, värskeks ja muutumatuks. Me rokkisime nendel läbirääkimistel. Tiim tundis end suurepäraselt, neil oli kogu aeg suurepärane energia ja nad suutsid anda endast parimat, – mis lõi neile läbirääkimistel suurepärase eelise.

Selle veidi kohutava ja haleda loo idu on see, et ma muutsin põhimõtteliselt nende inimeste keha- ja ajukeemiat, kes tulid minu rühmaga läbirääkimistele nii, et nad tundsid end väsinuna ega suutnud keskenduda. See toimus «tänu» tüüpilisele Põhja-Ameerika toidule.»