Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Üks väike asi, mida alati enne külaliste saabumist teha

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Monkeybusiness Images / Panthermedia / Scanpix

Külalised oma saabumas - oled nende tulekuks kodu ära koristanud, laua katnud ning usud, et kõik on täpselt nii kui peab? Tuleb välja, et võib-olla sa siiski unustasid teha ühte asja.

«Mis puudutab kodu horras hoidmist ja külaliste vastuvõtmist, siis ma üritan anda endast parima ja mitte hiljem enam mõelda, mis võis tegemata jääda,» kirjutas viie lapse ema ja ajakirjanik Shifrah Combiths.

Naine leiab, et me ei saa kunagi kõigile meelejärgi olla, seda üritades lihtsalt kurname end asjatult. «Pealegi, kui isik, kelle me oma koju kutsume, hakkab seda kritiseerima, siis võib-olla ei olegi mõtet temaga suhtlemisse enam investeerida,» lisas ta.

Naine tunnistas, et siiski on olnud üks hetk, kui külalise kommentaar teda puudutas. Et kõiki teisi samasugusest piinlikust hetkest säästa, siis soovitab ta enne külaliste tulekut teha ühte kindlat asja, kirjutab Apartment Therapy.

Vaata üles

Nimelt on Shifrahile sattunud rohkem kui korra koju külalised, kellel on ebameeldiv ja närvi ajav omadus panna tähele tolmu ja kassikarvu, mis on kleepunud tema laelampide külge. «Üks külaline vaatas minu laelampi, nagu näeks ta parasjagu perseiidide sadu. Ta tõmbas käega ka üle minu klaasist laua, justkui andes märku, et minu maja on tema arvates nii räpane,» kirjutas naine.

«Ükskord küsis üks külaline, et kas ma koristasin ise oma maja. Kui ma vastasin jaatavalt, siis vaatas see külaline üles laelambi poole ja ütles naljatledes (aga siiski), «On näha jah.» Jah, ma olin traumeeritud,» kirjutas Shifrah.

«Nüüd ma vaatan igakord enne külaliste tulekut üles – haaran oma tolmuharja ja tõmban kõik valgustid ja lambipirnid sellega üle, kirjutas ta.» Sama soovitab ta teha ka kõikidel teistel.

Tagasi üles