Ilusad fotod: kõige ehtsam Eesti jõulukodu asub Rakveres
/nginx/o/2018/03/19/7702889t1h83de.jpg)
27. detsember 2018, 09:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige ehedamalt sisustatud klassikalise jõulukodu leiab Eestis Rakverest.
Rakvere vanalinnas Pikal tänaval tegutseb juba 35 aastat Linnakodaniku Majamuuseum, kus saab näha tüüpilist 19. sajandi lõpu väikelinna kodaniku kodu.
Esimesed andmed kinnistul asunud mantelkorstnaga puitelamust on teada 1780. aastate algusest, mil kinnistu omanikuks oli Hannoverist pärit rätsepmeister Johann Christian Kiegel. Järgneva saja aasta vältel vahetas kinnistu mitmel korral peremeest, kõige pikemalt olid omanikeks kondiitermeister Adolf Sidron ja tema järglased.
1837. aastal sündinud Adolf Sidron oli pärit Tallinnast, õppinud seal ametit ja saanud kondiitermeistriks. Tulnud Rakverre, võttis ta naiseks kingsepp Pentsoni tütre Anna Maria. Aasta hiljem oli Adolf Sidron juba majaomanik. Kondiitritööd tegi ta algul oma majas, hiljem Peterburi (Tallinna) tänaval Kansbergi „pagari- ja konditorei töötoas.“ Pereproua Anna Maria tõi ilmale kolm tütart ja tegeles vabal ajal õmblus- ning käsitööga. Hiljem sai Anna Mariast linna tuntumaid saksatanude ehk haubede valmistajaid.
Sidronite noorim tütar Elfriede Margarethe meenutas, et tema lapsepõlves käis nende peres sageli külalisi, peamiselt olid need emapoolsed sugulased, aga ka tuttavad linnast. Tuldi ikka kogu perega. Ema Anna Maria kostitas külalisi alati omavalmistatud maitsvate küpsetistega. Pruugiti ka alkoholi, selleks olid koduvein ja liköör. Mitte kunagi ei võetud kodus valget viina, seda tehti kõrtsis.
Suvel istuti vahel aias. Talvel oli noorte ajaviiteks uisutamine kirikumõisa heinamaal asuval Abitiigil, kus pühapäevaõhtutel põlesid postide otsas värvilised laternad ja aegajalt mängis pasunakoor. Et kõik Sidroni tütred õppisid üle tänava asunud Zeeh tütarlastekoolis, käisid seal koolipidudel ka vanemad. Jõululaupäev oli kodune oma pere püha. Kirikus muidugi käidi. Jõulu esimesel ja teisel pühal kas võõrustati kodus külalisi või mindi ise sugulastele-tuttavatele häid pühi soovima.
Täismahus artiklit Rakvere linnakodaniku jõuludest saab lugeda ajakirja Pööning talvenumbrist.