/nginx/o/2019/05/06/12140629t1h6555.jpg)
/nginx/o/2018/12/27/11681768t1h08b3.jpg)
Arizona Ülikooli teadlased ja ABC uudistemeeskond läksid ühisele luureretkele, et võtta söögikohtades pisikuproove, muuhulgas soola- ja pipratoosidelt, ketšupilt, menüüdelt ja suhkrult.
See on söögikohtade konkurentsitult räpaseim ese
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe jaoks on alati puhtusest läikiv koduköök elementaarne, teisele mitte ilmtingimata, kuid väljas süües ei taha me keegi kokku puutuda antisanitaarsete oludega. ABC uuris, millised asjad on keskmisel restoranilaual kõige räpasemad. Nii mõnigi tulemus oli päris üllatav.
- Suhkrul oli kõige madalam keskmine bakterite arv — 2300 mikroorganismi.
- Ketšupil, sinepil ja soolal olid keskmised tulemused.
- Pipar oli 11600 mikroorganismiga nimekirja teisel kohal.
- Nimekirja panid pauguga kinni keskmiselt 185 000 bakteriaalse organismiga kaetud menüüd.
Miks nad on nii mustad?
Kui mõelda, kui palju menüüd käest kätte käivad, ikka letilt lauale ja tagasi, polegi see väga imekspandav. Dr Chuck Gerba Arizona Ülikoolist ütles ABC-le: «Tõenäoliselt on sul sellel menüül ligi sada korda rohkem baktereid kui keskmisel tualeti prilllaual.»
Kuidas ennast kaitsta?
Muidugi võib menüüsid katsuda, lihtsalt käed pärast vaatamist ära pesta. Vana hea korrapärane kätepesu on endiselt üks paremaid viise, kuidas end võimalike kahjulike mikroorganismide eest kaitsta.