Kummaline väide: kas enam ei pea šampanjaklaase ka pesema?

Foto: Pexels

Paljude jaoks on flöödiklaasid vaid kokkulöömiseks paar korda aastas — uuel aastal või mõne sünnipäeva puhul. Igatahes tundub see olevat piisav põhjus, et nad üle haigutava igaviku taas kord ära pesta ja tolmust vabastada. Või kas ikka on? 

Portaalis Kitchen sedastati pärast toimetaja külaskäiku Prantsusmaale Champagne'i regiooni kuulsa veinimaja Taittingeri keldritesse, et saab ka teisiti. Nimelt ütles kohalik  baaridaam, et teate, te ei peaks oma šampanjaklaase pesema. (Kujuta ette, nagu seda oleks öelnud üks armas prantslanna!)

Autor muidugi arvas, et küllap ei osanud prantslanna inglise keelt piisavalt, kuid too jäi enesele kindlaks. Selgub, et need väiksed tolmuosakesed, mida me nii suure rutu ja õhinaga klaasidelt maha nühime, on selle piduliku ja elevusttekitava kihina salajaseks koostisosaks. Oma jutu tõenduseks suunas baaridaam sõrme peene mullijoa poole, mis liikus ülespoole — need saavad alguse ühest kohast, ja eeldatavasti justnimelt sealt, kus asub väike tolmukübe. 

Seda väidet kinnitab Prantsusmaal Reimsi ülikoolis füüsik Gerard Liger-Belair, kelle sõnul pole rangelt võttes veinis mulle enne, kui sa selle avad, vähendades rõhku ja lastes gaasimolekulid lahusest äkitselt välja — kui šampanja puutub kokku šampanjaklaasi õõnsuses olevate defektide ja tolmuosakestega, siis tekib ka rohkem mulle. 

Autor läks kinnitust leidma ameeriklasest veinisommeljeelt Scott Harperilt. Viimane ütles, et tema küll peseb ja saneerib oma klaase. Restoranis ei saakski teisiti, nii et ta peab ettekirjutatud määrustest kinni pidama. Siiski ta peseb ka kodus klaase (muide, ta ei kasuta šampanja jaoks mingeid flöödi-, vaid tavalisi valge veini klaase), aga väga tihti «maitsestab» neid kõigepealt — see tähendab loputab need madalama kvaliteediga veiniga üle, enne kui vahuvein sisse läheb, et nad ei oleks nii kriuksuvalt puhtad.