/nginx/o/2019/05/06/12140629t1h6555.jpg)
/nginx/o/2019/01/02/11690454t1h4955.jpg)
Alles see oli — täpsemalt 29. oktoobril 2018 — kui rootslased vapustasid maitsemaailma oma ilgete toitude näitusega Malmös. Nüüd on tuuled selle 80 haisvat eksponaati üle ookeani Ameerikasse puhunud.
Vastiku toidu muuseum läks tuurile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastiku toidu muuseum Malmös, mis tekitas palju kära juba selle avamisel, on valinud talvekorteriks sootuks soojema koha, nimelt Los Angelese. Muuseum avas kolmekuise rändnäituse sealse A+D arhitektuuri- ja disainimuuseumis ning on avatud kuni 17. veebruarini.
Piletid maksavad ligi 13 eurot argipäeval ja ligi 16 eurot nädalavahetusel, mis tundub ju päris suur summa, kui arvestada, et see ajab sind öökima. Siiski on ühe inimese «öäkk» teise inimese «nämma.» Justnimelt see oligi üks peamisi ideid, miks vastiku toidu muuseum loodi, vahendab CNN.
Muuseumi asutaja, dr Samuel West on psühholoog ja muuseumikuraator ühes isikus ning tema esimene projekt «Läbikukkumise muuseum» oli ülimalt edukas.
Mis inspireeris doktorit seda näitust üldse tegema, oli artikkel, milles kirjutati, et just keskkond pani Läänes otsima muid lihaallikaid. «Kui palud inimestel sitikaid süüa, siis nad ütlevad, et see on jälk,» lausus doktor. «See tekitab tõrkeid, kuid võib-olla ma suudan neid veenda ümber mõtlema.»
Tulemuseks on 400 ruutmeetri suurune kogemus, kus külastajad saavad ka nuusutada, puudutada ja maitsta eri toite, mida peetakse erinevais maailma paigus «vastikuks», alates foie gras'st kuni kääritatud haini.
Nii et see, mida me peame vastikuks või jälgiks, on puhtalt kultuuris kinni. Nii on ameeriklaste kali ühel seinal kõrvuti tarantlitega. Öeldakse, et me samastume kultuuri mõttes tugevalt selle toiduga, mida me sööme, ning osa reisimisest tähendab just uue toidu proovimist ning huvi uute asjade vastu.
Dr West ütleb, et see vastiku toidu muuseum peaks aitama inimestel kriitiliselt mõtlema õppida, ja mitte lihtsalt foto jaoks poseerida.
Seniks aga loodab ta tajusid avardada ning soovitab proovida kas ampsu duriani, vagla-pecorinot või näiteks pildil olevat Mongoolia päritolu lambasilmamahla, mis oli Tšingis-khaani aegadel armastatud pohmellirohi.