/nginx/o/2019/05/06/12140629t1h6555.jpg)
/nginx/o/2019/01/03/11692114t1hb9f3.jpg)
Tee rohkem sporti ja söö tervislikumalt kõlab üsna lameda soovitusena, kui selgub, et su tervis on juba tasakaalust väljas. Kõik on seda niigi kuulnud.
Ristõielistes taimedes leiduv sulforafaan teeb kehaga imesid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida me aga pole sama palju kuulnud või mis «jäetakse/ unustatakse tihtipeale mainimata», nagu kirjutab dr Veronique Desaulniers portaalis TheTruthAboutCancer, on see, et juba hea hulk aastaid tagasi on teaduslikult tõestatud, kuidas lihtsal ja looduslikul viisil saab vähki kontrolli all hoida. Abimeheks on ühend sulforafaan, mida leidub ristõielistes köögiviljades ja eriti suures koguses brokolivõrsetes.
Dr Talalay pöördelise tähtsusega sulforafaani-uurimus
«Kolmepäevased brokolivõrsed sisaldasid stabiilselt 20 kuni 50 korda rohkem kemoprotektiivseid koostisosi võrreldes küpsete brokolipeadega ja see võib olla lihtne vahend, millega keemiliselt riski vähendada,» kinnitas dr Paul Talalay 1997. aastal Johns Hopkinsi pressiteates.
Dr Talalay on meditsiinikeskuse Lewis B. and Dorothy Cullman Chemoprotection Center direktor Johns Hopkinsi ülikooli meditsiinikoolis. Ta on biomeditsiini vallas maailma üks tippteadlasi ja teerajaja fütokemikaalide alal.
Talalay põhjapanev teos, mis sai valmis 1991, oli üks esimesi, mis keskendus vähi ennetamisele toitumise abil. See oli ka kõige esimene, kus ristõielistes taimedes eraldati sulforafaan kui vähiennetaja. Sulforafaan teeb imesid, kuna ta ergutab neid ensüüme kehas, mille ülesandeks on haigusprotsesse neutraliseerida.
Talalay ja tema tiim toitsid hiiri brokolivõrse-ektraktiga viis päeva. Seejärel manustasid hiired ja kontrollgrupp kartsinogeeni. Idandiekstrakti saanud hiirtel arenes vähem kasvajaid kui kontrollgrupi omadel ja ka nendel, kellel kasvajad tekkisid, olid need väiksemad ning neil kulus arenemiseks kauem aega kui kontrollgruppi omadel.
Esialgu ei tahetud neid tulemusi avaldada ja teadusajakiri (Science magazine) lükkas artikli tagasi. Uurimus avaldati siiski aasta aega hiljem riikliku teaduste akadeemia kaudu. Sellest ajast alates on ilmunud sadu raporteid taoliste fütokemikaalide nagu sulforafaani kasuliku toime kohta.
Ameerika tavameditsiini jaoks on see seisukoht endiselt liiga uus, kuid dr Desaulniers rõhutab, et just sinust endast sõltub, et sa tegeleksid ennetamisega oma keha üldise tervise ja elujõu nimel. Hea asi, millest alustada, on lisada rohkem sulforafaanirikkaid toite nagu näiteks brokoli-idandeid oma menüüsse.