/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/01/09/11703181t1h08e8.jpg)
Ostad šokolaadi lennukisse kaasa ja see maitseb õhus hoopis teisiti kui maal? Sa pole ainuke. Lendamine mõjutab maitse- ja lõhnataju väga erinevalt.
Miks maitseb toit lennukil teisiti?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks põhjus, miks me taevastes kõrgustes lõhnu nii hästi ei taju, on jahe temperatuur, väidab CNNTraveli artiklis Herbert Stone, kellel on doktorikraad toitumisteadustes.
Maitse- ja lõhnataju on aga omavahel väga seotud, nii et see, mis mõjutab meie lõhnataju, annab tunda ka maitses.
Rõhk lennukis alandab keha hapnikutaset ja see vähendab ka olfaktoorsete retseptorite töövõimet. Ka pidevalt ringlev superkuiv õhk lennukis — keskmiselt 12 protsenti õhuniiskust, mis on vähem kui Sahara kõrbes — mõjutab nina kõige otsemat teed pidi. Nimelt muutub lõhna- ja maitsetundlikkus väiksemaks ja nagu Stone lisab, on kindlaks tehtud, et sama toit maitseb meretasemel katserühma osaliste meelest «tugevamini ja palju intensiivsemalt.»
Järgmine asi on müra — lennukimootorite undamine, titekoor tagareas — see kõik jätab oma jälje, kuidas meile toit maitseb.
Uuringud on näidanud, et milline ka keskkond ei oleks, maitsetaju tuimestavad valjud taustahelid.
Osasid maitseid mõjutab lendamine rohkem
Suurtes kõrgustes tajutakse soolamaitset umbes 20 kuni 30 protsenti nõrgemana ja suhkrut 15 kuni 20 protsenti nõrgemana, näitab Lufthansa juhtimisel läbi viidud Fraunhoferi Instituudi teaduslik uuring. Seevastu puuviljaaroome ja happeid tajutakse palju stabiilsemalt, selgub samas uuringus.
Taiplikud kokad rakendavad asjaolu, et näiteks vürtsikad ja tugevad maitsed jäävad kõrgustes üsna stabiilseks, näiteks Tai või Korea karri puhul. Sama kehtib ka värskete puuviljade, eriti tsitrustega. Samuti toimivad hästi umami-maitsed, mis annavad rikkust ja sügavust seentele, merevetikatele, kõvale juustule ja lihale.
Toiduteadlased on leidnud, et need köögid, kus põhitegijateks on tagasihoidlikud maitsed nagu kala, pasta ja linnuliha, mida valmistatakse tavalisel viisil, panevad põhjalikult mööda ja tulemuseks on kaebused, nagu toit oleks «maitsetu» või «papimaitseline.»
Lisaks maitsetaju probleemile, pole toiduvalmistamine 9 km kõrgusel ka päris restoranitasemel. Tavaliselt on ruumi vaid ühele ahjule ja terve käik peab valmis saama sama aja ja temperatuuriga.
Mõned kokad lisavad nende teadmiste valguses küll toidule ka rohkem soola ja suhkrut, et tasa teha kaotsiläinud maitseid ja mitte eriti ideaalseid kokkamistingimusi, see tekitab aga reisijates dehüdratatsiooni nii lennu ajal kui pärast seda.
Igatahes, ükskõik kas tellid toidu pardalt, ostad lennujaamast või võtad kodust kaasa, pane kõrva taha, mida valiksid sagedastest lennureisijatest kokad — lihtsad tervislikud toidud nagu puuvili ja juust, Aasia vokiroad ja juurviljasupid, näiteks porgandi- või tomatisupp. Ehk tasub ka mõni terav kaste reisikotti susata.