Tallinna kinnisvaraturg on jahtumas, linnast väljas lähevad asjad aga kuumaks

Tallinn. Foto: PEETER LANGOVITS / PM/SCANPIX

2018. aasta detsembris jätkus kinnisvaraturu jahenemine hoolimata sellest, et tervikuna sõlmiti esialgsetel andmetel Eestis 2018. aastal rohkem korteri- ja eramutehinguid kui tunamullu. Siiski ei saa me rääkida üle-eestilisest jahenemisest, vaid täna piirdume valdavalt veel pealinnaga.

Sisendkulude kasv, kahanevad kasumimarginaalid ja suur pakkumiste hulk on hoolimata tugevast nõudlusest teinud arendajad ebakindlamaks, mistõttu vähenes 2018. aastal uute korterite arv ning suure vähikäigu tegi ka ehituslubade statistika. Langus algas juba kolmandas kvartalist ning jätkus eelmise aasta kõrget võrdlusbaasi arvesse võttes ka neljandas kvartalis, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Igor Habal. 

Tallinnas sõlmiti detsembris võrreldes eelmise aasta sama ajaga üle 200 korteritehingu vähem. Samas, tänu tavapärasele uusarenduste kõrgemale osakaalule aasta lõpus, kasvas mediaanhind kõigi aegade kõrgeimale tasemele – 1858 eurot ruutmeetri kohta.

Aasta kokkuvõttes sõlmiti 9704 korteriomandi ostu-müügitehingut, mida oli veidi üle 50 võrra vähem kui mullu. Aeglustus ka tehingute mediaanhinna kasv. Kui 2017. aasta jooksul oli see 8,2 protsenti, siis 2018. aastal tõusid hinnad 5,7 protsenti. Viimastel kuudel turule tulnud uute korterite müügitempot silmas pidades on siiski tajutav oht, et nõudlus võib väheneda kõrgete pakkumishindade tõttu.

Optimism liigub pealinnast välja

Optimismi on tänasel turul kõige rohkem Tallinna lähiümbruses ning Tartus ja selle naabervaldades. Harjumaa omavalitsustest oli aasta suurim tõusja Rae vald, mille põhjaosa piirkondade arendustempo ei näi raugevat samas kui teistes valdades võtsid tõusud-langused tunduvalt rahulikuma joone.

Tartus suurenes 2018. aastal müüdud korterite arv märkimisväärselt, 2017. aastaga võrreldes koguni 300 võrra. Siin tasub mainida, et paaril varasemal aastal tammus tehingute arv Tartus paigal.

Tõenäoliselt aeglustub Tartus tõus sel aastal, seda enam, et lisandunud ca 300 tehingu arvu juures kiirenes ka tehingute mediaanhinna kasv (1275→1387 eurot ruutmeetri kohta), suurenedes 8,8 protsenti. Teisalt, erinevalt Tallinnast on Tartus veel arendajad optimistlikumad, mida iseloomustab ka ehitusloa saanud korterite hulga kasv.

Nii teiste suuremate linnade, näiteks Narva ja Pärnu, kui ka ülejäänud Eesti puhul võib öelda, et rahvaarvu langus ning eriti just noorte, parimas korteriostueas inimeste väljaränne tehingute arvu 2018. aastal enam ei suurendanud. Kui Harju- ja Tartumaa välja arvata, suurenes tehingute arv ülejäänud 13st maakonnast vaid kolmes, mis viitab sellele, et sotsiaalmajanduslikud tingimused ning kahanev rahvaarv on tekitanud piiri, üle mille on tänastes tingimustes enamikel maakondadel on keeruline tõusta.

Paranenud sissetulekute juures jätkasid aga keskmised hinnad tõusu, ehkki väheneva nõudluse juures ei saa me absoluutnumbrites rääkida väga suurtest kasvudest. Nii suurenes näiteks Lääne-Virumaal tehingute mediaanhind 186 EUR/m2-lt 219 EUR/m2-ni ja Võrumaal 335 EUR/m2-lt 350 EUR/m2-ni.