Kodu korrashoid ei ole teab mis täppisteadus, ometigi teevad koduomanikud rohkelt möödapanekuid, mida annab tegelikult juba eos suurema vaevata vältida.
Professionaalne organiseerija: inimesed kalduvad kodu korrastades kursilt kõrvale
Professionaalne organiseerija Nicole Anzia näeb alatasa oma klientide kodudes üht korduvat mustrit – inimesed kalduvad kodu korrastades alatasa kursilt kõrvale ning elavad üleliigseid toiminguid tehes endi elu raskemaks. Mõningaid asjaolusid silmas pidades saab õnneks ka teisipidi.
Õige tegutsemisjärg
Anzia sõnul soetavad inimesed hoiustamiskarpe ning -korvikesi enne kui hakkavad kodudes päriselt korda looma. Selline teguviis on asjatundja sõnul omamoodi kilplaslik, kuna kunagi ei või teada palju korve-karpe tegelikult tarvis on. Enne tuleb kõik asjad ära sorteerida ning alles siis leida neile sobiv hoiustamisviis.
Roomat ei ehitatud ühe päevaga
Inimesed seavad endile tihtilugu liiga suured eesmärgid. Kodu korrastamine on paraku protsess, mille lõppu ei saa kunagi täpselt ette ennustada. Inimene muutub pärast teist-kolmandat koristustundi pahuraks, saboteerides sellega oma järgnevaid toiminguid. Seetõttu ei maksagi Anzia sõnul tervet päeva korrastamisele ning asjade sorteerimisele pühendada.
Järjepidevus tagab võidu
Olles korrastanud oma kodu ning sorteerinud sahtlitest kõik ebavajaliku, kipuvad inimesed liialt mugavaks muutuma ning unustama korrashoitud kodu peamise saladuse – kodu ei hoia ennast ise korras, selleks peavad kõik koduomanikud igapäevaselt vaeva nägema. «Inimesed võiksid mõista, et majapidamise korrashoid jätkub ka pärast suurpuhastust, vastasel juhul on nende töö ja vaev kõik luhta läinud. Kodu ei tööta autopiloodil,» märkis Anzia väljaandele apartmenttherapy.com. Asju, millest vabaneda ning mida majapidamises korda seada, lisandub päev-päevalt järjest juurde. Anzia soovitab seetõttu laiskust mitte kontidesse lasta.