:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2019/01/15/11715805t1he0b6.jpg)
Korteriühistutele teeb muret ühistuliikmetest korteriomanike passiivsus: korteriühistu koosolekutele ei viitsita kohale tulla. Mida sellistes olukordades teha?
Korteriühistute murelaps: mida teha, kui korteriomanik ühistu koosolekule ei tule? (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul on mure inimeste passiivsuse pärast mõistetav ja soov korteriomanikke koosolekule saada suur. «Ühtki korteriomanikku ei saa trahviga kohustada korteriühistu koosolekul osalema. See on inimese isiklik otsus,» selgitas Mardi Eesti Korteriühistute Liidu ajakirjas Elamu.
Kõige olulisem õigus korteriühistus on hääleõigus ning see, kuidas inimene seda kasutada otsustab, on suuresti tema valik. «Minu soovitus oleks teha korteriomanikke kõnetav ja kaasav päevakord, et neil tõesti tekiks huvi koosolekule tulla,» märgib Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja.
Tuginedes Riigikohtu praktikale, rõhutab Mardi, et korteriühistu liikmele võib seevastu hea usu põhimõttest tuleneda kohustus mitte kahjustada ühistut ja panustada selle juhtimisse. See aga väljendub kohustuses hääletada maja valitsemiseks vajalike otsuste poolt või nõustuda valitsemiseks vajalike kokkulepetega. Vajalik tahteavaldus on seejuures võimalik kohtulahendiga asendada.
«Seega, head ühistuliikmed, olge aktiivsed ja panustage ühistu heasse toimimisse,» pani Mardi inimestele südamele.