:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2019/01/20/11727716t1he473.jpg)
Korteriühistud üle Eesti on arvamusel, et omavalitsused peaksid kõnniteede puhastamisel neile abikätt pakkuma.
Korteriühistud: kohalik omavalitsus võiks kõnniteede korrastamisel õla alla panna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Korteriühistute Liit rõhutab, et kõnniteede hoolduse jätmine kinnistuomanike mureks on ülekohtune, seda eriti olukorras, kus omavalitsuse tellitud lumesahad lükkavad sõiduteedelt kõnniteedele üüratud lumehunnikud, tekitades ühistutele seeläbi veel hulga probleeme.
«Eesti Korteriühistute Liit on seda aastaid rääkinud, et kinnistuomanike koorem on lumerohkel talvel nagu tänavunegi talv, ebaproportsionaalselt suur. Kojamees lükkab kõnnitee korralikult lahti ja juba paar minutit peale puhastamist laiutab kõnniteel suur lumehunik, sest sahk on mööda sõitnud. Kui sahk lükkab kogu lume sõiduteelt kõnniteele, siis kes vastutab lume äravedamise eest?», küsis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
Seaduse kohaselt on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuval kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje. Teed peavad olema korrastatud tasemini, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda.
«Muidugi on ühistud lumekoristusel väga tublid, kuid panna korteriomanikud läbi ühistu vastutama mitte ainult oma hoovi, vaid ka kinnistuga piirnevate kõnniteede libedusetõrje ja lumerookimise eest, lisab neile hulga rahalisi kohustusi,» nentis Mardi.
Tema arvamusel võiks kohalik omavalitsus võtta selle kohustuse osaliselt enda kanda või siis toetada ühistuid teede korrashoiul rahaliselt. Graniitsõelmete jagamisest jääb paraku väheks.