/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2019/01/21/11729378t1h4f54.jpg)
Neljandas kvartalis jätkas langust väljastatud ehituslubade arv, kokku sai ehitusloa 2571 elamut ja mitteelamuhoonet, mida on 13,5 protsenti vähem kui mullu.
Eestis antakse välja üha vähem ehituslubasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uusehitistest anti elamutele neljandas kvartalis 2133 ehitusluba, mida on 7,1 protsenti vähem kui 2017. aasta neljandas kvartalis. Mitteelamutele väljastati samal ajal 538 ehitusluba, mida on 35 protsenti üle-eelmise aasta samast perioodist vähem, selgub statistikaameti andmetest.
Seejuures on selle aasta igas kvartalis ehitusloa saanud uusehitiste arv mullusest madalamaks osutunud. Kokku sai eelmisel aastal ehitusloa 1979 mitteeluhoonet, mida on 23,2 protsenti vähem kui 2017. aastal. Uutele eluhoonetele väljastati mullu 6990 ehitusluba, mida on üle-eelmise aasta numbritega võrreldes 11,3 protsenti vähem.
Neljandas kvartalis ehitusloa 560 uut eluhoonet, laiendamiseks sai ehitusloa 174 eluhoonet ning ümberehituseks 388 eluhoonet. Aasta peale kokku anti uuselamute ehituseks 2156 luba, laiendamiseks 862 luba ning ümberehituseks 1780 ehitusluba.
Kui uute ehituslubade andmine mullu vähenes, siis kasutusse lubatud eluruumide arv hoopis kasvas. Kokku sai eelmisel aastal kasutusloa 6773 uut eluruumi, mida on 15 protsenti rohkem kui 2017. aastal. Neljandas kvartalis sai kasutusloa 1823 eluruumi, mida on 5,7 protsenti tunamullusest rohkem.
Kasutusloa saanud mitteelamuhoonete arv eelmisel aastal siiski vähenes, 19,5 protsenti 1007 hoonele. Vähenemine oli ka neljandas kvartalis, kui kasutusloa sai 299 mitteelamuhoonet, mida on 22,7 protsenti 2017. aasta neljandast kvartalist vähem.