Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Seadus keelab Eesti korteriomanikul kodu kütmata jätta (9)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ega tali taevasse jää.
Ega tali taevasse jää. Foto: Shutterstock

Eesti Korteriühistute Liit tuletab meelde mõned olulised asjaolud, mida külma puhul elamutes kindlasti silmas pidada.

Krõbedad talvekuud panevad proovile kodu- ja korteriomanike valmisoleku ning valvsuse. Tähelepanuta jäetud pisidetailid võivad hiljem kevade saabudes üsna suureks tüliks olla, mistõttu tasub juba praegu oma kodus või kortermajas silmad-kõrvad lahti käia.

Kontrollige kütte- ja veetorustike olukorda

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul tuleks kindlasti kontrollida, kas küttesüsteem funktsioneerib tõrgeteta ja kas veetorud on piisavalt soojas, vältimaks nende jäätumist. «Torustike külmumisohu vältimiseks tuleb mähkida torud lisaisolatsiooniga. Juba jäätunud torude ülessoojendamisel tuleks ettevaatlikult kasutada soojakaableid või soojapuhurit. Mitte mingil juhul ei tohi torude ülessoojendamisel kasutada lahtist tuld,» manitses Mardi.

Kortermajas peavad olema köetud kõik korterid

Kütteperioodil peab kõigis korterites olema tagatud seadusega ettenähtud miinimumtemperatuur, seega on omanikel kohustus kütta ka tühjalt seisvat korterit. «Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta,» sõnas Mardi. Ka tühjalt seisvas korteris peab olema tagatud mõistlik temperatuur, mis meie hinnangul võiks olla vähemalt 18 soojakraadi.

Korteriomanike kontaktid

Üsna tihti tekib olukordi, kus lõhkenud toru  on majas põhjustanud avarii, korteriühistu aga ei pääse aga kahjustada saanud korterisse, mille omanik on kaugele puhkusele sõitnud. «Kõik ühistu korteriühistu liikmed peaks hoolitsema selle eest, et ühistu saaks vajadusel nendega ühendust võtta ning avariiolukorras oleks ligipääs ruumidesse tagatud. Ka seadus ütleb, et korteriomanik on kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi,» selgitas Mardi.

Soovimatud võõrad

Mardi hinnangul tuleks kontrollida ja lukustada ka kõik võimalikud sissepääsud, vältimaks tulekahjusid, mis võivad alguse saada võõraste isikute poolt keldritesse ja kuuridesse tehtud tulest-lõkkest.

Ärge üle kütke ega koormake liialt elektrisüsteemi

Ahjukütte puhul soovitab Mardi jälgida mõõdukat kütterežiimi ning krõbeda pakasega kütta korraga üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas. Vältimaks vingumürgituse ohtu peab jälgima, et siibrit liiga vara ei suleta. Elektriliste küttekehade kasutamisel ei tohi samuti elektrisüsteemi ülekoormata, kuna väga suur hulk tulekahjusid on just elektrisüsteemist alguse saanud.

Tagasi üles