/nginx/o/2018/09/17/11423389t1h1c0f.png)
/nginx/o/2014/11/07/3499905t1hc55d.jpg)
Ajakirja Kalastaja eestvedamisel valiti 2019. aasta kalaks jõesilm, kelle rahvapärasteks nimedeks on silm, sutt, silmus ja nõgenool. Järgmisel aastal kavatsetakse aasta kala valida juba internetis rahvahääletuse teel.
Aasta kala on jõesilm (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestil on olemas aasta loom, lind, puu, seen, lill, sammal, liblikas ja isegi muld, ent tänaseni polnud kordagi valitud aasta kala. Otsustasime selle lünga täita ja tegime otsa lahti,» ütles ajakirja Kalastaja vastutav väljaandja Hanno Kask. «Kunagi loeti silmu kalaks, seejärel sõõrsuuks ja ehkki tegemist pole luu- ega kõhrkalaga, käsitletakse teda seadustes juba mõnda aega taas kalana. Nii võib öelda, et silm on kalade hulgas tagasi. Lisaks saab jõesilm igapäevaselt teenimatult vähe tähelepanu, aasta kalaks valimine aitab teda laiemalt tutvustada.»
Jõesilm (lad Lampetra fluviatilis) on huvitav ja eriline vee-elanik, kes eristub enamikest teistest kaladest nii oma kerekuju, toitumis- ja eluviisi kui ka mitmete muude momentide poolest. Siirdekalana veedab ta enamuse oma elust meres, aga kudema tõuseb jõgedesse ja ojadesse. Samuti on jõesilmuga seotud mitmeid uskumusi ja ebatõdesid. «Näiteks arvatakse, et tegemist on raipesööjaga ja see tekitab osades inimestes tema toiduks tarvitamisel vastumeelsust. Tegelikkuses ei vasta see tõele,» rõhutas Kask.
Jõesilmu püütakse põhiliselt sügiseti kuderände ajal merre suubuvatest jõgedest silmutorbikutega. Eesti parimad silmujõed on Narva ja Pärnu, ent jõesilmude kudemine on teada kokku 30 jões ja arvukates ojades.
Kulinaarselt on tegu erakordselt maitsva ja kõrgelt hinnatud saagiga, mida süüakse sütel röstituna ja marineerituna, vahel ka suitsutatuna.
Silmu aasta kalana toetasid ajakiri Kalastaja, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Eesti Harrastuskalastajate Liit, Eesti Loodushoiu Keskus, Kalanduse teabekeskus, algatusrühm «Sindi pais», Hiiumaa kalanduse ja merenduse süda kauplus «Kala ja Võrk», AS Japs, Liivi Lahe Kalanduskogu, Kütijutud.ee, MTÜ LiVal Sport kalastussektsioon, seltsing Pärnu kalaspordi klubi ja Koha Kaitse Grupp.