/nginx/o/2019/05/06/12140629t1h6555.jpg)
/nginx/o/2019/01/28/11747824t1h2ac9.jpg)
Ilmselt on kõigile pähekulunud tõde, et hommikusöök on päeva kõige kasulikum eine, millega saadud energia päeva jooksul ära kulutada, kuid viimaste uuringute järgi ei pruugi see nii olla.
Margot Robbie eratreeneri arvates on hommikusöök ületähtsustatud: hommikusel paastumisel on hoopis kaks kasutegurit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hollywoodi eratreener David Higgins usub, et hommikusöögile omistatakse liiga palju tähtsust ja on ka ise intervallpaastumise suur tšempion. See tähendab tema sõnul tavalisest vähemate kalorite tarbimist ja 16tunnist paastumist päevas, mis olevat kehale tohutult kasulik.
Higgins on uue raamatu The Hollywood Body Plan (Hollywoodi keha kava — tlk) autor ja ühtlasi treener, kes on vorminud paljude tippmeelelahutajate füüsist, olgu nimetatud Margot Robbie, Claudia Schiffer, Samuel L Jackson, Colin Firth, Rebecca Ferguson ja Naomi Campbell.
Fitnessi-ekspert arvab, et inimesed ei peaks end sundima hommikusööki sööma, kui nad seda ei taha.
«Teinekord ei pea sööma hommikusööki,» ütles Higgins Insiderile. «Kogu see hommikusöök-on-päeva-kõige-tähtsam-asi on pärit 1940ndate reklaamikampaaniatest, et mune müüa. Meid on õpetatud seda uskuma.»
Tõepoolest oli tegu ühe toidufirmale töötav reklaamispetsialistiga, kes hakkas inimestesse peekoni ja munadega hommikusöögi sõnumit istutama, kirjutab Guardian.
Siiski näitavad paljud uuringud, et hommikusöögi sööjad on saledamad nendest, kes jätavad hommikusöögi vahele. Samuti on palju toitumiseksperte, kellel on usk suurde hommikusööki säilinud, näiteks Rhiannon Lambert, BSc MSc ANutr, kommenteeris Insiderile, et hommikusöök võib olla just see ideaalne viis, kuidas saada õige annus toitaineid kogu päevaks, suurendades kiudainete, valkude ja selliste mineraalainete ning vitamiinide nagu raua, C-vitamiini ja mõnedel juhtudel ka D-vitamiini tarbimist.
«Sõltuvalt inimesest võib hea hommikusöök su energiat suurendada, «pannes paaki kütust» ja aidates ajul hommikuti toimetada.»
Bathi Ülikooli uuringus leiti aga, et hommikusöögi vahelejätmine ei tähendanud, nagu hakkaksid inimesed seepärast suuremaid lõuna- ja õhtusööke sööma.
Treener Higgins on suur perioodilise ehk intervallpaastumise pooldaja ja sedalaadi toitumine on viimastel aastatel palju tähelepanu pälvinud. See tähendab, et ajavahemik, mille jooksul päevas süüakse, on suhteliselt piiratud — täpsemalt kaheksa tunnini, nii et keha saaks iga päev 16 tundi paastuda. Paljudele tähendab see hommikusöögi vahelejätmist, lõunasööki keskpäeval ja viimast söögikorda kell 8 õhtul.
Higgins selgitab, et selline paast parandab su tervist — sa tarbid vähem kaloreid ja samuti lõikab su seedesüsteem igapäevasest 16tunnisest puhkusest kasu, mis on treeneri sõnul ülioluline.
«Kui sa tavaliselt sööd 16 tunni kestel päevas, siis on väga raske saada samas koguses toitu, kui seda aega on poole vähem, mil sa lubad endal süüa,» ütleb Higgins.
Intervallpaastumise puhul on tõestatud insuliinitaseme vähenemine veres, rakkude tervenemine, ainevahetuse kiirenemine ja II tüübi diabeedi madalam risk.
Higgins on nõus, et mõned inimesed lihtsalt peavad hommikuti süüa saama, kuid ta arvab ka, et see tähendab, et nad peaksid seda ajavahemikku nihutama hakkama ja põhimõtteliselt jätma ära õhtusöögi.
«Sa saad selle toitumise mõõnu ja tõuse ise määrata vastavalt oma elustiilile ja harjumustele,» kõneleb treener ja lisab, et tema meelest on see suurepärane viis, kuidas õppida oma keha kuulama.