Helsingi naine on 20 aastat elanud prügist leitud toidust

Naised prügist Madriidist toitu otsimas. Foto on illustratiivne. Foto: PEDRO ARMESTRE / AFP / SCANPIX

Kas sina sööksid toitu, mille keegi teine on ära visanud? Üks soomlanna on sel viisil elanud suisa kaks aastakümmet.

Alguses tundus mõte prügist toitu otsida Jessica Sunile üsna rõve, kuid ta mõistis üsna pea, et plastikusse pakendatud toidud on ohutud. Helsingis elav Suni on olnud freegan 20 aastat ning ta elatub vaid toidust, mille leiab prügikastist. Sõna freegan on kokku pandud sõnadest free ja vegan, mis viitab toitumisstiilile, mille järgijad söövad vaid tasuta ära visatud vege-toitu.

«Toidul on sarnane kvaliteet nagu sel toidul, mille leiad supermarketi riiulitest,» selgitas Suni väljaandele Yle. «Parim enne kuupäev oli küll möödas, aga toit oli täiesti söödav.»

Suni eesmärgiks on vähendada oma ökoloogilist jalajälge ning et freeganism on tema jaoks enamat kui lihtsalt toidukaupadele kulutatava raha kokku hoidmine. Prügikastides kaevujaid motiveerib eetiline tarbimine.

«Mul pole meeles viimane kord, kui ostsin uusi riideid,» ütles Suni, lisades, et on prügikastidest leidnud täiesti korralikke, isegi triigitud rõivaid.

«Alati leian ma oma koriluskäikudel banaani ja leiba, olen märganud ka aastaajalist varieeruvust. Näiteks pärast jõule viskavad poed ära palju sinki ja šokolaadi,» rääkis Suni, kes tänapäeval enam liiga palju prügikastides sumama ei pea - ta on teinud poodidega kokkulepped, kust ta saab välja visatavat kaupa otse endale. See on umbes pool tema toidulauast.

Parim aeg prügikastiotsinguteks on Suni sõnul õhtud - siis on võimalik olla diskreetne. Suni kinnitab ka, et terve selle aja jooksul pole ta kordagi toidu tõttu haigestunud. Ainuke mure on naisel see, et aina rohkem ja rohkem peab ta oma käikudelt tagasi tulema tühjade kätega, kuna poodidel on kombeks tänapäeval prügikaste lukustada.