Maja ehitus nõuab aega ja kannatust. Selleks, et ehitustöödega algust teha, tuleb aga leida krunt, mis kõnetab ning pakub ühtlasi ka veidi lisaväärtust.
Krundi valikul võivad ilmneda ootamatud lisakulud ja kohustused
Krundi valikul on rohkelt peensusi ja nüansse, mida arvesse võtta. Piisab ühest valest otsusest ning inimene kahetseb oma ostu kogu elu. Arco Vara kinnisvarabüroo Lõuna- Eesti müügijuht Janika Toots jagab kasulikke näpunäiteid, mille abil see teekond enese jaoks hõlpsamaks muuta.
Maa sihtotstarve?
Maa sihtotstarbe kohta saab infopäringu teha maa-ameti kaardirakenduse geoportaalist. Sisestades katastritunnuse või aadressi, saab näha, kas tegemist on elamumaaga.
«Ei tohi alt minna kinnisvaraportaalide kuulutustega, kus elamumaa pähe müüakse maatulundusmaad või muu sihtotstarbega maad,» rääkis Toots. Sihtotstarbe muutmiseks soovitab ta pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.
Ehitusõigus
Krunti soetades peab arvestama asjaoluga, et igale poole ei ole võimalik ehitada. «Kõige täpsema info, kas maa-alale on kehtestatud detailplaneering või kas kinnistule on võimalik taotleda projekteerimistingimusi, saab kohalikust omavalitsusest,» märkis maakler. Ehituspiiranguid saab aga vaadata maa-ameti geoportaalist kitsenduste kaardirakenduselt.
Ühisveevärk ja -kanalisatsioon
Tiheasustuses on vee- ja kanalisatsioonitrassid üldjuhul juba olemas. Liitumiseks peab sõlmima lepingu trasse haldava ettevõttega ning ongi üks mure vähem. Väikekohtades on olukord aga veidi keerulisem.
«Kui osta krunt privaatses asukohas, kus naabrid on kaugel, siis tuleb arvestada omal kulul lokaalse veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamise ning korrashoiuga,» paneb Toots inimestele südamele. Maakohtades tuleb arvestada puurkaevu olemasolu või rajamisega. Keskmiselt maksab puurkaevu puurimine maakleri sõnul ligikaudu 500 eurot, millele lisanduvad veetrassi kaevamise kulu, torustiku, veepumba ja teiste vajalike materjalide maksumus.