:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2019/02/15/11790089t1h66ca.jpg)
Selgub, et Eesti kodudes on suurimaks peavaluks veeavariidest tingitud kahjud.
Eesti kodudes on suurimaks murelapseks veeavariidest tingitud kahjud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õnnetus ei hüüa tulles. Samamoodi ei anna endast kuigivõrd häälekalt märku peatselt plahvatav veetoru või naabri korterist alguse saanud tulekahju.
Eelmisel aastal registreeris PZU Kindlustus ligi 6000 kodukindlustuse kahju ning hüvitiste kogusumma küündis jahmatamapaneva 3,8 miljoni euroni. Kõige suuremat pahandust külvasid sealjuures sagedased veeavariid, mis tekitasid varalist kahju nii omanikele kui nende üleaedsetele.
PZU varakahjude grupi juhi Marge Habakuke sõnul tekitavad palju probleeme veetorustikud ja teised kommunikatsioonid, mis andsid eelmisel kahjukäsitlejatele tohutult palju tööd.
«Kõige sagedasem juhtum on veetoru purunemine korterelamus, mille tõttu saavad tavaliselt kannatada mitu korterit korraga. Isegi, kui sinu korteris on kõik torud heas seisukorras, ei anna see garantiid, et vesi ei võiks üllatada ülemise naabri korterist,» nentis Habakukk.
Põlengute tagajärjel tekkinud kahjusid oli arvuliselt vähem, nende keskmised kahjusummad olid seevastu tunduvalt kõrgemad. Habakukk ütles, et kõige rohkem põhjustavad põlenguid elektriseadmed ja –süsteemid ning teisel kohal on hooletus ja tulekollete vead.