:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2019/02/15/11790132t1hd7ab.jpg)
Uusarenduste hinnatõus on osa korterite ostjaskonnast viinud tagasi järelturu juurde, leiab Uus Maa kinnisvarabüroo maakler Kairi Vanem.
Kairi Vanem, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler
Uute ja vanade korterite hindades on väga suured käärid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasvav huvi järelturu korterite järele on eriti suur magalapiirkondades, kus uute ja renoveeritud vanade korterite hinnavahe on kujunenud juba päris märkimisväärseks.
«Viimase poole aasta kinnisvaramüügi statistika näitab selgelt, et uute korterite pakkumishinnad äärelinnas on järsult kasvanud, mis tähendab, et hinnatundlikumate ostjate, näiteks noorperede võimalused osta kortereid uusarendusse on vähenenud,» rääkis Uus Maa maakler Kairi Vanem, lisades et tänases turusituatsioonis on oluliselt jõukohasem järelturukorteri soetamine.
Näiteks saab tüüpilise, renoveeritud kahetoalise korteri, üldpinnaga 45-55 ruutmeetrit, magalarajoonides keskmiselt 70 000 -75 000 euroga, uusarendustes on sarnaste üldpindadega korterid hinnavahemikuga 92 000–103 000 eurot. See teeb keskmiseks hinnaerinevuseks uue ja vana vahel 17 000–28 000 eurot.
Kolmetoaliste puhul on hinnavahemikud 60-75 ruutmeetriste vanemate korterite osas 90 000–105 000 eurot ning uusarenduste sarnaste korterite puhul keskmiselt 120 000–155 000 eurot, mis teeb uue ja vana hinnavaheks jahmatamapanevad 30 000–50 000 eurot. «Muide, laias laastus saab uue kahetoalise korteri hinna eest renoveeritud kolmetoalise vanema korteri,» nentis Vanem.
Loe rohkem UusMaa blogist.