/nginx/o/2019/02/15/11790234t1ha878.jpg)
Kinnisvara soetamiskulude kõrval muutub järjest tähtsamaks ka selle omamiskulu.
Kinnisvara soetamiskulude kõrval muutub järjest tähtsamaks ka selle omamiskulu.
Domus Kinnisvara juhatuse liikme Raul Reino sõnul võib omamiskuluks lugeda vara ostu-, kasutamis-, uuendamis- ja haldamiskulude kogusumma.
«Alternatiivide vahel valides peaks ostja arvesse võtma, et kõige madalama ostuhinnaga variant ei pruugi olla pikas perspektiivis kõige kasulikum, vaid just kõige madalama omamiskuluga vara on üldiselt mõistlikum ost,» pani ta kinnisvarahuvilistele südamele.
Ostujärgsed kulutused võivad olla meeletud ja erineda seinast-seina, sõltuvalt kinnisvara liigist ning asukohast.
Aasta alguse uudistevoos ei pälvinud Reino sõnul kuigi suurt tähelepanu asjaolu, et tarbijahinnaindeks tõusis 2018. aastal 2017. aasta keskmisega võrreldes 3,4 protsenti. Kinnisvaraturgu puudutab aga mainitud hinnakasv kõige otsesemalt, sest indeksi aastamuutuse suurimaks mõjutajaks oli eluase, mis moodustas kogutõusust veerandi.
«Summa summaarum ei ole see kasv pöörane ega pane peresid majanduslikesse raskustesse, sest järjepidev palgakasv aitab perekondade eelarve stabiilsusele kaasa,» ütles Reino. Küll aga ei tohiks eluaseme kulude kasvu kergekäeliselt suhtuda ning seda kasvõi põhjusel, et elektri või tahkekütuste hinnatõus toimub mõnevõrra varjatumalt ega pälvi sedavõrd suurt avalikkuse tähelepanu nagu kinnisvara hinnad või ka euribori kasv.
Kinnisvara ostuhind võib Reino sõnul tunduda mingil ajahetkel kõrgem või madalam. Lõpliku hinnangu oma vara tegeliku omamiskulu kohta saab öelda alles siis, kui kõik kulud on detailideni selgeks tehtud on.
Millega peaks, madalat omamiskulu silmas pidades, arvestama kinnisvara ostu planeeriv inimene: