:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2019/02/23/11812296t1haf27.jpg)
Tallinna linn hakkas 19. sajandi teisel poolel jõudsasti laienema. Linna elanikkond kasvas kiiresti ja tekkis suur vajadus soodsa hinnaga väikeste üürikorterite järele.
Lenderi majad on taas koduotsijate huviorbiidis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enimlevinud majatüübiks sai toona kahekordne linnamaja, mille esimene ja teine korrus olid ehitatud ühesuguse plaani järgi. Majas oli reeglina neli korterit, ühes elas pererahvas ja teisi üüriti välja.
«Tänapäeval tunneme neid kahekorruselisi ühesuguste fassaadidega ja väikeste korteritega puidust üürimaju Lenderi majade nime all,» teab Arco Vara maakler Liia Koreline rääkida. Enamik neist on tema sõnul projekteeritud Voldemar Lenderi ehitus- ja tehnikakontoris.
Tänu rohketele renoveerimisvõimalustele ja koduomanike soovile olla võimalikult omanäoline, on Koreline sõnul tõusnud jõudsalt klientide huvi sajandivanuste hoonete ja üürikorterite vastu. Sarnaseid hoonetüüpe võib tänapäeval kohata pea kõigis vana Tallinna äärelinna rajoonides, Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas ja Kitsekülas, mis on tänapäeval kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks.