:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2019/02/26/11824904t1h0296.jpg)
Kümnest elamispinnast seitse said Ehitisregistri andmetel 2018. aastal kasutusloa Harju maakonna linnalises või väikelinnalises asustuspiirkonnas.
Statistikaamet: uue kodu rajamisel eelistatakse Harju maakonda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis lubati eelmisel aastal kasutusse koguni 6472 uut elamispinda. Kaks kolmandikku ehk ligi 66 protsenti neist valmis linnapiirkonnas. Ligi viiendik ehk peaaegu 19 protsenti väikelinnades ning 15 protsenti maapiirkondades, vahendab Statistikaamet.
Kõige rohkem kasutuslubasid anti eluruumidele Harju maakonna linnalises või väikelinnalises asustuspiirkonnas – 4487. Hiiu ja Valga maakonnas lubati eluruume kasutusse ainult maalises asustuspiirkonnas, kuna Hiiu maakonnas linnaline ja väikelinnaline asustuspiirkond puudub ning Valga maakonnas valmisidki elamispinnad ainult maalises asustuspiirkonnas.
Ehitusaktiivsus keerleb ümber kortermajade
Arvestades piirkondade rahvaarvu, ehitati kõige rohkem väikelinnades või maapiirkonnas. Väikelinnalises asustuspiirkonnas valmis elaniku kohta 1,35 ruutmeetrit. Elaniku kohta valmis Harju maakonna väikelinnalises asustuspiirkonnas seevastu neli korda rohkem ruutmeetreid kui maakonna linnalises asustuspiirkonnas. Tartu maakonnas oli erinevus suisa viiekordne. Väikseima elamuehitusaktiivsusega Ida-Viru ja Järva maakonna maalistes asustuspiirkondades lubati kasutusse 10 000 elaniku kohta vastavalt 1003 ja 527 ruutmeetrit
Enamus eluruume valmis korterelamutes, kus said kasutusloa kokku 4217 eluruumi, neist 90 protsenti linnapiirkonnas. Kõigist korterelamute elamispindadest valmisid 81 protsenti Tallinnas või Tartu linnas.