:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2019/03/08/11850382t1h4413.jpg)
Ruutmeetrihinna paneb reeglina paika turg ning inimeste sissetulekud - eelseisvatel aastatel võime aga täheldada mõningast hinnalangust.
Eesti kinnisvaraturu tulevik: mis saab ruutmeetrihinnast?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmine ruutmeetrihind vaheldub sõltuvalt asukohast ning ajaperioodist. Lisaks sisaldab see silmale märkamatuid kulutusi ja töid.
«Ehitushind on nendest üks kaalukamaid aga ka maahind, projekteerimine, ehitusjärelvalve, projekti juhtimine ja arendaja tahaks ka kasumit saada. Kuna ehitusnõuded muutuvad karmimaks, laenatava raha hind ei ole ka kivisse raiutud, pigem kerkib, ostja nõuab kvaliteeti ja tahab tänapäevaseid mugavusi, siis see annab ruutmeetrihinnale veel tõusuvõimalust, mida omakorda toetab ka jätkuv palgatõus,» rääkis Domus Kinnisvara vanemkonsultant Agur Tammistu.
Pikemas perspektiivis vastavad ruutmeetrihinnad siiski sellele, milline on elanike ostujõud ja üldine turuseis. See, et mõnel ajal kasvavad hinnad kiiresti ja teisel ajal langevad tempokamalt, on Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi sõnul seotud majandustsüklilisusega. «Laias laastus paneb hinnataseme paika turg ise ning hinnatõus võiks stabiilses majandusarengus olla keskmiselt 5 protsenti aastas,» rääkis Vähi.
Ka Arco Vara analüütik Mihkel Eliste prognoosib lähitulevikus korteri- ja elamuturul kuni viieprotsendilist hinnakasvu, mis alaneva turuaktiivsuse valguses võib viia nii selle aasta teises pooles kui 2020. aastal tervikuna mõningase hinnalanguseni.
«Kuid see puudutab pigem järelturu varasid ning keskmisest oluliselt kallimaid uusi kortereid, mitte kinnisvaraturgu tervikuna,» täpsustas Eliste, lisades et oluline on jälgida turuaktiivsust ja alles seejärel hinnataset.
Hinnataset hoiab ja tõstab mitte pakkumine, vaid nõudlus. Hetkel on aga Eliste sõnul märgata ostjate arvu vähenemist. «Kuna uute korterite kallinemine on siiski viinud osa ostjaskonnast taas tagasi järelturule, võib ehituslikult vanemate korterite osas siiski võib-olla ehk oodata hinnakasvu püsimist oodatust kauem,» spekuleeris Eliste.
Rohkemate aastate perspektiivis peaks aga tüüpkorterite hinnakasv aeglustuma ning uute ja vanade korterite senine suhteliselt marginaalne hinnaerinevus suurenema, ennekõike ehitushinna kasvu tõttu.