/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/03/22/11885710t1h7ba2.jpg)
Pole isu kokata? Hea küll, siisläheb loos midagi sügavkülmast. Pakendil soovitatakse ahi 180 kraadini eelsoojendada. Kuid kas see on üldse vajalik?
Kas ahju tuleks eelsoojendada või pole sellel mingit mõtet?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pakendil või retseptides soovitatakse sageli ahi eelsoojendada. Kas aga eelsoojendamine pole puhas energiaraiskamine? Teatud juhtudel on, kirjutab Glomex.
Peamine põhjus, miks tootjad annavad pakendil eelsoojendamise soovituse, on see, et kuna eri ahjud soojenevad erinevalt, saab selle järgi öelda aja, mil toit peaks valmis saama.
Retseptidega on samamoodi. Koogi- ja teiste retseptide puhul käib küpsetamisaeg selle perioodi kohta, mil toit peaks ettenähtud temperatuuril küpsema. Lisaks tagab eelsoojendamine ühtlase küpsemise.
Sügavkülma-pitsade, vormide ja leibade puhul pole eelsoojendus aga vajalik. Küll aga tuleb siis sagedamini ahju kontrollida, kuna küpsemisaeg erineb sellest, mis pakendil kirjas. Samas hoiad sa 20 protsenti energiat kokku.
Millal tuleb ahju tingimata eelsoojendada?
Kui sul on plaanis küpsetada kala, liha või näiteks sufleed, seega roogi, mis nõuavad lühiajalist küpsetamist kõrgel temperatuuril, tuleb ahi tingimata eelsoojendada.
Kui paned materjali liiga jahedasse ahju, hakkab ta vaikselt küll küpsema, aga mitte korralikult, sest temperatuur on liiga madal ning protsessid käivituvad vales järjekorras ja valedes tingimustes. Kokkuvõttes ei tule ahjust välja sugugi see kook ega pirukas, mis retseptis oli ette nähtud.