Kinnisvaraturg areneb ühes majanduse ning inimeste sissetulekutega. Millised piirkonnad võiksid aga eelolevatel aastatel Eesti kinnisvaraturul eriti jõuliselt esile kerkida?
Eesti kinnisvaraturu tulevik: millised piirkonnad mängu tulevad?
Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi on veendunud, et «esile kerkimine» kui selline on ilmselt juba lõppenud ning ees ootab pigem uue suuna kinnistumine. «Vanad asumid ja hooned on hinnas kõikjal ning kus aga võimalik, neid ka renoveeritakse,» seletas Vähi. Jätkuvat õitsengut näeme juba praegu heal järjel olevates linnades - Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis ja ka Rakveres.
Pealinn püsib troonil
Domus Kinnisvara maakleri Agur Tammistu sõnul ei pääse kinnisvara ostjad tulevikus kindlasti ka turgu reguleerivast Tallinna kesklinnast. «Nagu vanasõnagi ütleb, siis asukoht, asukoht, asukoht, selle piirkonna kinnisvaraga ei juhtu midagi ka siis, kui midagi kinnisvaraturul taaskord juhtuma peaks,» nentis ta.
Ülejäänud Eesti on neis asjus aga sootuks erineval pulgal ning selleks, et ka mujal väärtuslik esile tõusta saaks, on Risto Vähi meelest vaja riiklikku toetust ja head regionaalpoliitikat, mis tagaks töökohad, teenused ja infrastruktuuri, et oleks elanikke ja liiguks raha.
Arco Vara analüütik Mihkel Eliste leiab, et veidi pikemas perspektiivis võib seni madalalt hinnatud piirkondade esile kerkimist prognoosida küll. Tallinna piires näeme tema sõnul tulevikus kindlasti näiteks Kopli piirkonna õitsengut. Samuti tõuseb tuhast kesklinnapoolne osa Lasnamäest.
Endiste tööstuspiirkondade lammutamine või linnast välja kolimine viib Eliste arvamusel varem või hiljem ka nende alade õitsenguni. «Tallinnast väljaspool on seda hästi olnud märgata endiste sõjaväelinnakute aladel nii Tartus kui ka miks mitte Rakveres,» lisas ta.