/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/04/03/11919591t1h9f32.jpg)
Sel aastal möödub esimesest laulupeost 150 aastat ja seetõttu avaldame retsepti 1893. aastal avaldatud raamatust «Kartowli kokk,» mille autoriks on salapärane Neiu Helena ja milles pole teragi soola!
Retseptiidee 19. sajandi lõpust: kartulisupp suitsutatud seapekiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laulu- ja tantsupeo ettevalmistused käivad täistuuridel – osalejatel on laulud ja tantsud selged, laulukaare remont lõppenud ning Põltsamaa köögis pannakse podisema supipotid, kus 30 tonnist eestimaisest köögiviljast ja lihast valmivad spetsiaalsed supid «Laulupeo seljanka», «Labajala hernesupp» ja «Kunglarahva frikadellisupp.»
Juubelipidustuste eel tehti Kolu kõrtsis ERMi ajaloolase Anu Kannikese eestvedamisel läbi kulinaarne ajarännak, mille käigus sai maitsta ka 1893. aastal kirjapandud retsepti järgi tehtud kartulisuppi ning räägiti laulupeo ja toidukultuuri seostest.
/nginx/o/2019/04/02/11917837t1hdad4.jpg)
«Talupojakultuuris oli supp õhtusöögina päeva tähtsaim toidukord,» rääkis 150 aasta tagusest toidulauast Anu Kannike. «Suppi keedeti mitmeks päevaks ette, kõige levinumad olid herne-, oa-, läätse- ja hapukapsasupp, osades peredes söödi juba ka kartulisuppi. Kahjuks pole dokumentides säilinud infot selle kohta, mida sõid laulupeolised 1869. aastal, tõenäoliselt võtsid oma toidumoona kodust kaasa, aga teada on, et 90 kopika eest sai osaleda Vanemuise seltsimajas toimunud pidusöögil,» rääkis Anu Kannike.
Ajaloolane Anu Kannike ütleb, et suppide lugu on väga pikk ja järjepidev. «Juba sadu-sadu aastaid on tehtud nõgesesuppi, naadisuppi, mida võib-olla vähem teatakse, et on päris palju ka kasutatud põldohakat, ja seda ka kapsa asendajana,» räägib ajaloolane. Nii talupojaköögis kui baltisaksa köögis.
Esimesed supiretseptid ilmusid eesti keeles umbes 150 aastat tagasi, kui supikomponentide valik muutus järjest rikkalikumaks.
Siin ongi Neiu Helena kartulisupp suitsutatud seapekiga:
«Võta pool naela (u 200 g) suitsutatud seapekki ja 2 suurt sibulat, lõika kõik üheskoos peenikesteks neljakandilisteks tükkideks, siis pane need panniga tulele ja lase seal niikaua praadida, kuni need kuldkollaseks lähevad. Ühtlasi võta üks suur taldrikutäis tooreid, kooritud kartulilõike, pane külma veega kastrulisse tulele ja lase seal mõne korra üles keeda, siis vala see vesi pealt ära ja kalla jälle uut vett kahe toobi (u 2,5 l) jagu peale, mis selleks juba enne teise kastruliga tulele on pandud. Nüüd puista need praetud pekitükid ja sibulad sinna supi sisse, lisa veel väikseid hapu õuna lõikusid juurde. Ja lase nõnda üheskoos tulel keeda, kuni kartulilõigud üsna pehmeks lähevad, aga veel mitte ära ei lagune. Seega on supp valmis ja võib tulelt ära tõsta.»