:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/04/11923926t1h0213.jpg)
Kinnisvaraturg areneb ühes majanduse ning inimeste sissetulekutega. Kuhu võiks aga Eesti kinnisvaraturg pikemas perspektiivis liikuda?
Eesti kinnisvaraturu tulevik: kus peidab ennast suurim murekoht?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pakkumishinnad on juba praegu mõningates regioonides ületanud koduotsijate rahakoti taluvuspiiri. Koduotsija on aga pideva hinnakasvu saatel järjest hinnatundlikum ja oma otsustes ratsionaalsem.
«Jättes kõrvale poliitilised muutused või majandustsüklid, läheb elu Eestis edasi siiski stabiilses suunas edasi, leiab Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi. «Nii ka kinnisvaraturg,» lisas ta.
Ka Domus Kinnisvara vanemmaakler Agur Tammistu nõustub, et turul otseselt midagi mäda ei ole, küll aga võib ajafaktor mingi aeg uksele koputada.
«Ei usu, et nüüd turul miskit mäda oleks, pigem hakkavad pehmeks muutuma «mägede» piirkonna 50-aastased paneelmajad. Jah, neid renoveeritakse aga see on ka kulukas ettevõtmine, mis kergitab sealsete korterite hinda uute arenduste tasemele, kus on ka rohkem mugavusi,» selgitas Tammistu.
Täna ostab teadlik koduotsija pigem odavamapoolse uusarenduse korteri kui seob end renoveeritud vana paneelmaja korteriga.
«Ennustan, et need piirkonnad hakkavad slummistuma,» ütles Tammistu, lisades, et neis piirkondades generatsioonid vahetuvad ja kuna üüriturg toimib, siis antakse ka noortele jäänud korterid üürile ja ostetakse uude majja korter.