Kõige enam tekib probleeme siis, kui eeltöö korteri väljaüürimisel on kas tegemata jäänud või on üürisuhe korrektselt vormistamata. Õigusabikulude kindlustuse statistikast on selgelt näha, et üürileandjad on üha enam hädas pahatahtlike üürnikega, mitte vastupidi.
Kui üürihuviline on leitud, tuleks enne lepingu vormistamist paluda potentsiaalsel üürnikul esitada enda maksehäirete raport, millele lisaks võiks kontrollida üürniku andmeid ID-kaardi või passi alusel ning panna isikukood, dokumendi number ja muu info üürilepingusse kirja.
Sõlmida tuleb kirjalik üürileping, kus on täpselt kirjas poolte kohustused, üürimakse suurus ja maksetähtaeg ning kommunaalmaksetega seonduv. Leping on soovitav sõlmida tähtajalisena ilma automaatse pikenemiseta. Vaidluste vältimiseks tuleb võtmete üleandmisel sõlmida üleandmise-vastuvõtmise akt, mis peaks sisaldama korteri seisukorra kirjeldust koos fotodega, sisustuse loetelu ning mõõdikute näite.
Kindlasti tuleks üürimakseid küsida igakuiselt ja ettemaksuna, vastasel juhul võib viimase kuu üür kergesti saamata jääda. Kommunaalmaksete osas soovitab Kalvet hoida jäme ots enda käes. «Laske kõikvõimalikud arved saata enda e-postile ning tasuge need ise, lisades kommunaalmaksed üürisummale. Kui kommunaalmaksete tasumine on jäänud üürniku hooleks, pole harvad juhtumid, kus üürnik seda ei tee ning hiljem tuleb võlg koos viivistega tasuda omanikul,» seletas ta. Üürnikult tagantjärele selle võla kättesaamine on küll võimalik, ent reeglina tülikas ja ajamahukas.
Kui aga üürnik on tõeliselt pahatahtlik ja salakaval, võib temast vabanemine Kalveti sõnul tõeliseks katsumuseks kujuneda. «Kindlasti ei soovita omakohtu teel asju lahendada – on ette tulnud olukordi, kus liiga jõuline tegutsemine päädib üürileandja enda kriminaalkorras süüdimõistmisega ebaseadusliku väljatõstmise tunnustel,» hoiatas Kalvet.