Võimas ja visa umbrohi naat valmistab paljudele aiapidajatele korralikult peavalu ja vihatud taimega peetakse aastaid reeglina tulutut võitlust. Tegelikult tasuks seda taime hoida nagu silmatera
Põlatud naati ei tohiks tegelikult mingil juhul koduaiast hävitada
Sageli võib kuulda aiapidajate ohkeid teemal, kuidas miskipärast pole üldse enam koduaias mesilasi näha-kuulda. Heldimusega meenutatakse, kuidas vanasti terve aed sumises, aga nüüd on kõik nii vaikne. Et põhjus on iseenda kätetöös, selle peale väga sageli ei tulda, kirjutab portaal Gardener.
Nimelt on naat number üks mesilasemeelitaja meie koduaias ja kui see kõikjalt välja rookida, siirduvad ka mesilased mujale toitu otsima. Muidugi on ka teisi taimi, mida mesilased kõrgelt hindavad, aga nii vastupidavaid, isevohavaid ja -paljunevaid kui seda on naat, naljalt ei leia. Konkurentsi pakuvad ehk vaid võililled, millega, tuleb ju tõdeda, inimesed samuti raevukat võitlust peavad.
Eelmisel aastal rääkis ka mesinduskonsulent Aivo Sildnik Kodustiilile, et naat on üks väga lihtne lahendus, mille abil mesilased, kel olud looduses üha keerulisemaks muutuvad, oma koduaeda tagasi tuua.
Muidugi ei pea naadi pärast loobuma iluaiandusest, aga kõike tuleks teha mõistuse piires: igas aias peaks olema teatud ala, kus hoolitsemisega liiale ei minda ja kus end mugavalt saavad tunda kõik need iluaedniku jaoks tüütud taimed, keda ülejäänud loodus jälle kõrgelt hindab.