/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2019/04/18/11960043t1h94de.jpg)
Võib olla raske uskuda, aga kõige parem nipp vältimaks pidevat rohimist on teha aias vähem, kui tegema oled harjunud.
Äärmiselt lihtne nipp, mis aitab rohimiselt kõvasti aega säästa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liigne agarus osutub tihti ogaruseks, nii ka seekord. Umbrohi on aias loomulik nähe ja selleks, et temast vähem tüli oleks, tasuks eelkõige muuta oma mõtlemist: kas sellest on vaja nii suurt probleemi teha?
Teiseks tuleb endale selgeks teha, et umbrohutõrjeks ei ole mõistlik koduaias ega üldse mitte kusagil kasutada mürke. Kokkuvõttes mürgitatakse seeläbi ikka iseennast.
Aga kolmandaks: kui tahad, et umbrohi sinu aias siiski nii massiliselt ei vohaks, tuleb teha vähem kui tegema oled harjunud. Nimelt leidub umbrohuseemneid sinu aias igal ruutsentimeetril ja selle vastu sa ei saa. Küll aga tasub teada, et idanema lähevad vaid need seemned, mis asuvad mulla pealmises kihis ehk siis esimese paari-kolme sentimeetri sügavusel, vahendab portaal Fine Gardening.
Seetõttu tasuks aias sõna otseses mõttes võimalikult vähe siblida: maad harida, kaevata, mulla pinda segi pöörata. Sest mida vähem seda surgid, seda väiksema tõenäosusega umbrohuseemned pinnale saavad ja idanema hakkavad.
Kohad, mida pead kaevama, näiteks lille- või köögiviljapeenrad, tasuks katta multšiga. See takistab samuti seemnete võimalust idanema hakata. Mõistagi ei saa seda kasutada siis, kui külvadki ise kultuurseemneid, aga kui taimed juba tärganud, võib seda teha küll.
Mis aga puudutab murupinda või muid taolisi kohti, siis kõige kindlam abinõu on muuta oma mõtlemist ja saada aru, et see, mis on tüütu umbrohi ja mis kaunis taim armsas koduaias, on kinni meie enda peas. Keegi ei käsi võilille ja naati põlata.