:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/25/11975654t1h5e9e.jpg)
Eesti Korteriühistute Liit paneb ühistutele südamele, et viimased keldrite olukorra hoolikalt üle vaataksid.
Eesti Korteriühistute Liidu üleskutse: on aeg «püssirohukeldrid» korda teha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kevad on Eestis ikka talgute aeg ja miks mitte üheskoos majaelanikega kelder korda teha,» kutsub üles Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.
Tema sõnul kipub majaelanikel keldritesse kogunema kraami ja mõnes keldriboksis võib leiduda suisa hirmuäratav avastus - näiteks mõne aasta eest tuli ühe kortermaja keldrist välja hunnik ohtlikke kemikaale.
«Majaelanike jaoks tähendab niisugune asi sisuliselt püssirohutünni otsas elamist,» tõdes Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees. «Mingil juhul ei tohiks keldris hoida kemikaale või veel hullem, bensiini, mida manitsustele vaatamata mõned inimesed ikka tegema kipuvad. Sealsamas kõrval hoitakse näiteks autorehve, tapeedijääke, hooajariideid ja muud kraami, mis võib kergesti põlema minna.»
Kui oluline on keldri kaasajastamine ja iseäranis asjaolu, et keldril oleks korralik tuletõkkeuks, näitavad Jaadla sõnul hiljutised paraku inimohvritega lõppenud tuleõnnetused. «Mõlemas hoones sattusid majaelanikud ohtu seetõttu, et täitmata oli üks kortermaja olulisem tuleohutusnõue - kelder ja trepikoda peavad olema eraldatud tuletõkkeuksega, et keldri tulekahju korral ei pääseks suits ja tuli trepikotta ning elanike ohutu väljapääs majast oleks kindlustatud. Keldriuks, mis avaneb trepikotta, peaks olema tuletõkkeuks,» toonitas Jaadla. Tema sõnul tuleks maja renoveerimisel kindlasti ka kelder korda teha. «Soojustada keldrilaed, paigaldada keldrile tuletõkkeuksed ja kaasajastada boksid, see tuleks ikka ette võtta,» soovitas ta.