Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875410t1h70fe.jpg)
/nginx/o/2019/04/25/11975874t1haed5.jpg)
Kõik vorstid ei tule sugugi suurest vorstivabrikust, mõned on pärit ka väikestest vorstiköökidest. Ilse Metsamaa pisiäri on just üks neist. Seal lubatakse endale maitselõbu panna lihatoorvorsti sisse peeti, kadakamarju või sidrunit – volbrigrilliks kõlab see igati kohaselt.
«Igaühest võib saada vorstimeister,» tähendab Ilse Metsamaa oma Saue kodus garaažist sõprade abil spetsiaalselt ümber ehitatud vorstiköögis, mis kannab nime Vorstipood. Ta laob külmkapist kaussi eelmise päeva vorstiteo: kenasti keesse kinnitatud nelja sorti toorvorstid. Seal on pontsakaid chorizo, kadakamarja ja punapeediga toorvorste ning saleda moega ürditoorvorste peterselli ja sidruniga.
Kõiki neid võib ilusa ilmaga – volbriõhtu läheneb! – grillida, koledaga aga ahjus küpsetada või pannil praadida. Need on ehtsas soolatud sea- või lambasooles ja sealihast, mis praegu tuleb Metsamaa vorstikööki Nõo lihatööstusest.