Volbrivorstid. Miks mitte peediga

Värskelt Vorstipoe köögist tulnud: chorizo, kadakamarja, ürtide ja peedi toorvorstid. Foto: Tairo Lutter

Kõik vorstid ei tule sugugi suurest vorstivabrikust, mõned on pärit ka väikestest vorstiköökidest. Ilse Metsamaa pisiäri on just üks neist. Seal lubatakse endale maitselõbu panna lihatoorvorsti sisse peeti, kadakamarju või sidrunit – volbrigrilliks kõlab see igati kohaselt.

«Igaühest võib saada vorstimeister,» tähendab Ilse Metsamaa oma Saue kodus garaažist sõprade abil spetsiaalselt ümber ehitatud vorstiköögis, mis kannab nime Vorstipood. Ta laob külmkapist kaussi eelmise päeva vorstiteo: kenasti keesse kinnitatud nelja sorti toorvorstid. Seal on pontsakaid chorizo, kadakamarja ja punapeediga toorvorste ning saleda moega ürditoorvorste peterselli ja sidruniga.

Kõiki neid võib ilusa ilmaga – volbriõhtu läheneb! – grillida, koledaga aga ahjus küpsetada või pannil praadida. Need on ehtsas soolatud sea- või lambasooles ja sealihast, mis praegu tuleb Metsamaa vorstikööki Nõo lihatööstusest.

Kõik neis vorstides on päris: ainult kvaliteetne liha, ei mingeid muid lisandusi, nagu tärklised, fosfaadid või sulfaadid. Siis veel kõik muu, mida vorstiretsept parajasti ette näeb. Ürdid, spinat, tomat, suitsupaprika, kadakamari, jõhvikad, ahjuõun, sinep või must ploom... «Vorsti sobib peaaegu kõik. Teeme palju erinevaid toorvorste, katsetame. Meie menüü pole kivisse raiutud,» sõnab Metsamaa. Jah, nitritsoola tuleb toorvorstis imeväheke kasutada, kuid see on toiduohutuse huvides – keegi ei taha ju toidumürgitust saada. Vorstimeister selgitab, et kui näiteks meresool peatab halbade bakterite leviku, siis nitritsool hävitab need.