Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Vähetuntud ja üllatav, aga väga tõhus nipp taimede öökülma eest kaitsmiseks (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Shutterstock

Ööd on veel mõnda aega üsna külmad ja oht oma vaevaga istutatud taimedest ilma jääda on väga suur. Õnneks aitab üks üsna üllatav ja lihtne nipp selle vastu, et külmakraadid taimi kimbutama ei pääseks. 

Portaal Gardening kirjutab, et öökülmakahjustust annab kõvasti vähendada, kui taimi enne oodatavaid öökülmi kasta ja isegi veega üle piserdada. 

Nimelt tekib siis taimedele õhuke jääkiht, mis ei tee neile sugugi liiga, vaid hoopis kaitseb lühiajaliselt miinuspoolele langeva temperatuuri eest. Piserdamist tuleks alustada siis, kui temperatuur on langenud vähemalt kahe miinuskraadini. Kasta võib juba enne miinuskraade.

Suurepärane abimees on see ka õitsvate puude puhul, siis tuleb märjaks piserdada oksad-õied. Ka maasikaid saab sel moel külmanäpistuse eest kaitsta. 

Eesti aiasõbrad jagavad aga Facebookis ja foorumites muidki väärt nippe, kuidas taimi laastavate külmade eest kaitsta. 

  • Kõige lihtsam moodus on nii kasvuhoones kui avamaal on taimede katmine kattelooriga. Paljud ei tea või ei tule selle peale, et ühest kihist krõbedama külma puhul ei piisa – vaja on vähemalt kahe-, aga miks mitte ka neljakordset kihti.
  • Katteloori saab kasutada ka juba suuremate taimede puhul, siis saab need pesulõksudega ümber taime sidumisnööri sättida. 
  • Hommikul tuleb olla väga kärme kattelooride eemaldamisega, muidu võib jälle kuum liiga teha.
  • Katteloori puhul tuleb tingimata silmas pidada, et see ei jääks vastu taime – nii pole temast mingit kasu.
  • Kui katteloori pole või tahad eriti tõhusat katet, võid väiksematele taimedele ka ajalehest torbikud kokku keerata ja need taimedele peale panna.
  • Kasvuhoonesse ja näiteks kurgi kiletunnelisse tasuks ööseks pista kalmuküünlaid – need hoiavad temperatuuri plusspoolel. Kindlasti tuleb aga silmas pidada tuleohutust!
  • Kindlasti tuleks õues hoida vaid maha istutatud taimi: neil, mis veel pottides, on väiksem lootus öökülm üle elada.
  • Abi võib saada ka kuumaks aetud  põllukividest, mis kasvuhoonesse või külma kartvate taimede lähedusse paigutatud.
  • Mõned aednikud on kasutanud meetodit, kus suure kuumakindla anuma alla pannakse paras kogus kalmuküünlaid, mis siis oma soojusega anuma kuumaks kütavad ja selle sooja eraldama panevad. Sel juhul tuleb aga anuma serva alla piisav õhuvahe jätta, et õhk anuma alla pääseks ja küünlad ära ei kustuks.
  • Kui muid meetodeid kasutada ei saa, võib abi olla ka kuuma veega täidetud anumatest, mis kasvuhoones või kiletunnelis. Kuid kui väga külmaks peaks minema, võib vesi jällegi ära külmuda.
  • Õues saab abi ka suitsutamisest: kui temperatuur on langenud  kahe kraadini, süüdatakse poolkuivast risumaterjalist kuhjakesed. Tekkiv suits kaitseb puid-põõsaid ja teisi taimi aias. Sellise meetodi kasutamine on tiheasustusega kohtades küll keelatud.
  • Kui taim on külmunud, võib abi saada külma veega kastmisest või piserdamisest. 
Tagasi üles