Puitmajade ehitus Eestis on taas tuule tiibadesse saanud

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Puitmajade ehitus säästab loodust ja inimese tervist, lisaks edendab see jõudsalt Eesti majanduselu.

Tallinna külje alla, Sauele luuakse kõige loodussõbralikumat elamupiirkonda Eestis, kus elamuarendusel pööratakse suurt rõhku ökoloogilise jalajälje vähendamisele ja tervisliku keskkonna loomisele. Rikkalik puidu kasutamine mõjub positiivselt nii inimese füüsilisele kui vaimsele tervisele.

Saue vallas Veskimöldre piirkonda arendava Brave Capitali juhatuse liige Veljo Kuusk sõnas, et Eesti inimeste tarbimisharjumused on vähehaaval muutumas ning kodu rajades mõeldakse loodussõbralikele eluviisidele üha rohkem. «Meie oleme neile mõtetele toeks, kasutades elamuehitusel rohkelt looduslikke materjale, näiteks puitu. Samuti on meile piirkonna arendamisel oluline, et teha loodusele võimalikult vähe kahju ning elamud on planeeritud keskkonda sobituma,» sõnas Kuusk.

Tampere Ülikooli dotsent ning psühholoogia doktorant Marjut Wallenius on uurinud puidu psühholoogilist mõju inimese tervisele. Tema uurimistööst selgus, et puidul on stressi alandav võime ning puitkonstruktsioonid muudavad elukeskkonna tunduvalt tervislikumaks, mis parandab omakorda ka keha ja vaimu heaolu. Samuti on Norras, Jaapanis, Kanadas ja Austrias läbi viidud uuringutes leitud, et hooned, kus on kasutatud puitu, langetavad vererõhku ning pulssi ja aitavad inimest rahustada. «Puidu naturaalsus, soojus ja hubasus tekitab looduslähedust ning annab inimesele kindlustunnet juurde, mistõttu suudavad inimesed puitmajades paremini lõõgastuda, mõjutades seeläbi oma füüsilist ja vaimset tervist,» leidis Wallenius oma töös.

Seevastu tavapärased ehitusmeetodid ja -materjalid võivad tekitada terviseprobleeme ning teadaolevalt on näiteks erinevate värvide, lahustite ja plastide kasutamine põhjustanud inimestele astmat, peavalu, depressiooni, aga ka kroonilise väsimuse sündroomi. «Puitmajad kõrvaldavad need probleemid hea ventilatsiooniprojekti, hingavate seinte ja looduslike, mittetoksiliste toodete ja materjalide kasutamisega,» selgitas Kuusk, miks üha rohkem ehituses puidule keskendutakse.

Heategu nii loodusele kui tervisele

Brave Capitali esindaja kinnitab, et puitmajade ehitamine on Eestis tõusuteel ning positiivse panuse on selleks andnud elementmajade tootjad, kes ühelt poolt küll kasutavad ehituses rohkem puitu, kuid samas säästavad loodust. «Elementmajad ehitatakse valmis tehases, tänu millele satub loodusesse vähem prügi ja ka mürasaaste on oluliselt väiksem,» lisas Kuusk.

Lisaks mõjub keskkonnasäästlike materjalide kasutamine positiivselt ka Eesti majandusele. «Kohaliku ehitusmaterjali ehk puidu kasutamine toetab meie ettevõtlust ja tugevdab siinset majandust, mis omakorda aitab luua meie kogukonnad tugevamaks,» oli Kuusk veendunud.

Elementmajades kasutatav ristkihtpuit on toodetud taastuvast loodusressursist, kuid tänu oma spetsiaalsele valmistusviisile on sama tugev kui betoon. «Vastupidavat ristkihtpuitu kasutatakse sageli näiteks suurte kortermajade ja sildade ehituses, aga üha enam kasutatakse seda ka eramajade ehitamisel,» selgitas Kuusk. Lisaks tugevusele ja stabiilsusele on ristkihtpuidu puhul plussiks selle paksus – tavapärasemast õhemate seintega saavutatakse kuni 10 protsenti rohkem elamispinda. Võrreldes hariliku puitkarkassmajaga on ristkihtpuidul ka kõrgem tulekindlus ja parem soojusisolatsioon ning tänu sellele on tuulises, külmas ja niiskes kliimas küttekulud oluliselt väiksemad.