Demograafilised probleemid kaaluvad eestlaste ostujõu üle

Demograafilised probleemid mõjutavad Eesti kinnisvaraturgu. Foto: Shutterstock

Kinnisvaraturule tõi aprill stabiilse ja ennustatava kursi, kuna suures plaanis jätkusid samad arengud, mis on viimastel aastatel valitsenud: tehingute arv jäi stabiilseks ning mediaanhind jätkas majanduskeskkonnast tulenevalt kasvu, ütleb Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Igor Habal.

Aprillis sõlmiti üle kogu Eesti korteriomanditega esialgsetel andmetel 1784 ostu-müügitehingut, mida oli ligi 20 võrra vähem kui eelmise aasta samal ajal. Tõenäoliselt toovad lähipäevad korrektuuri ülespoole, mis tähendab seda, et tehingute arv püsib stabiilsena ühtlaselt kõrgel tasemel.

Aasta esimese nelja kuuga on sõlmitud praktiliselt sama palju tehinguid kui mullu samal perioodil. Tehingute mediaanhind on sama ajaga suurenenud 3,7 protsenti.

Maakondlikud arengud on Eesti üldistest arengutest, mida suuresti mõjutab Harjumaa, mõnevõrra erinevad. Nii on Harjumaal tehingute arv aasta esimese nelja kuuga võrreldes mullusega mõnekümne tehingu võrra suurenenud, ülejäänud Eestis aga vähenenud.

Põhjusi on kindlasti erinevaid, olulisemad neist on demograafiaga seotud ehk rahvastiku vananemine ja vähenemine. Näiteks 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli kõige levinumas eluasemelaenuvõtmiseas Harju maakonnas 29 protsenti elanikest, Tartu maakonnas 27,5 protsenti, ülejäänud Eestis aga 21,5 protsenti. Lisaks sellele, et noori on mujal Eestis suhteliselt vähem, pole ka lähema 10 aasta perspektiivis olukord väga roosiline.

Ostujõud püsib tugev

Demograafiline tööturusurveindeks, mis näitab eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste suhet, on Harju maakonnas 2018. aasta 1. jaanuari seisuga 0,97 ehk noori lisandub peaaegu sama palju, kui vanu lahkub, Tartu maakonnas on see koguni 1,1, ülejäänud Eestis kõigub see aga 0,55 ja 0,88 vahel, jäädes keskmiselt 0,68 juurde. Lisades siia juurde võimalikud rändemõjud, on Harju ja Tartu maakonnas lähema 10 aasta perspektiivis Habali sõnul arengud pigem stabiilsed ning nõudlus oluliselt ei vähene.

Suurematest linnades on Tallinnas aasta esimese nelja kuuga tehingute arv 135 võrra vähenenud, mis ühel poolt viitab Habali sõnul eelmise aasta tugevale esimesele poolaastale ning teiselt poolt uusarenduste osakaalu tõusule väljaspool pealinna. Pakkumis- ja tehinguhindade väike, vähem kui viieprotsendiline. vahe viitab täna veel tugevale ostujõule, mis lähema aja jooksul mõjub hinnatõusule kahtlemata positiivselt.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul Uus Maa blogist.