Prantsusmaa kirdeosa köögist ehk lihakaupade eedenist on pärit nii foie gras kui vanaema seapraad

Foto: Shutterstock

Ajalooline piirkond Elsass-Lotring (Alsace-Lorraine) on prantsuse köögi eripärade kvintsessents, mille mõju ulatub Pariisist kaugemalegi. Sealsed suuremad linnad on Strasbourg, Colmar, Nancy. Üht äärt pidi haarab see ka Champagne’i (keskus Reims), kust tulevad arvukad šampanjasordid.

Hanede nuumamise komme oli tuntud juba Vana-Egiptuses, seda tõestavad joonised vanadel freskodel. Tõenäoliselt nuumati veelinde viljateradega. See tava jätkus Antiik-Kreekas ja Rooma impeeriumis, kuid nuumamiseks kasutati kuivatatud, purustatud ja leotatud viigimarju. Roomlase Marcus Gavius Apiciuse raamatus «De re coquinaria», mis on maailma vanim säilinud kokaraamat, nimetatakse maksarooga ladina keeles Jecum Ficatum, mis tähendab sõna-sõnalt viigimarja maks.

Pärast Rooma impeeriumi kokkuvarisemist elustasid maksapasteedi valmistamise tava Kesk-Euroopa juudikogukonnad. Juudid pidid kasutama sageli söögivalmistamisel hanerasva, kuna või ja sulatatud searasv oli neile keelatud.