Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis

Oranžid plakatid, mis teatavad, et oled jõudnud valvsate naabrite piirkonda, on praeguseks ilmunud juba rohkem kui 500 paika Eestis.

Turvalisuse tugisambaks tõusnud naabrivalves on osalenud üheksa protsenti elanikest, Kantar Emori mulluse siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringust selgus, et lausa 56 protsenti ühineksid meelsasti.

Aknast sisse ronivat kurikaela ainult silt ei takista, mistõttu on naabrivalve liikmete aktiivne tegevus kodukoha turvalisuse peamine nurgakivi.

Kõige enam naabrivalve piirkondasid leiab Harjumaalt, kõige väiksem esindatus on Valgamaal. «Harjumaa jõudsat kasvu näitab ka tänavune aasta,» rääkis MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht Marek Väljari. «Samas on hea meel välja tuua, et 2019. aastal on ka Valgamaale tublide kohalike elanike eestvedamisel loodud juba kaks uut naabrivalve piirkonda.»

Naabrivalve liikmete tegevus on kaasa toonud turvalisuse kasvu nende elukohas. Naabrivalve piirkondades elavad inimesed on teadlikud ja tähelepanelikud ning kurjategijad hoiavad naabrivalve piirkondadest pigem suure ringiga eemale, kuna seal on suur tõenäosus vahele jääda.

«Õigusrikkumisi täielikult ära hoida ei ole siiski võimalik. Aastate jooksul on ette tulnud üksikuid vargusjuhtumeid ja katseid toime panna õigusrikkumisi,» rääkis Väljari.

Kuigi naabrivalve liikumine seostub paljudele eelkõige kuritegevuse ennetusega, on ühistegevuse eesmärk tegeleda turvalisuse ja heakorraga ka laiemas mõistes.