Eestlaste rahulolu oma koduga on võtnud kursi üles

Viie aastaga vähenes ka nende inimeste hulk, kes märkisid murekohaks liiga hämarad eluruumid või läbilaskva katuse. Foto: JAANUS LENSMENT/ POSTIMEES/ Scanpix

Statistikaameti uuringust selgub, et viie aastaga on eestimaalaste rahulolu oma eluaseme suhtes kasvanud. 

Nii 2013. kui ka 2018. aastal märkisid eluaseme probleeme puudutavas uuringus osalenud kõige suuremaks murekohaks müra. Selle all peeti silmas nii naabritelt kui ka väljast kostvat liigset müra, näiteks liiklusest, äritegevusest või mõnest lähedalasuvast tööstusettevõttest. Viie aastaga on olukord paranenud: kui 2013. aastal väitis iga neljas eestimaalane, et tema eluruumi kostab müra, siis viis aastat hiljem tunnetas seda probleemi iga viies eestimaalane, vahendab Arco Vara blogi. 

Teiseks suuremaks probleemiks on jäänud ümbritseva keskkonna saaste ehk saastatud õhk või vesi, ebameeldiv lõhn, tolm või suits. Aga ka saastet tajub aina vähem inimesi: kui 2013. aastal tegi see muret igale neljandale eestimaalasele, siis eelmisel aastal pisut enam kui igale kuuendale.

Uuringust selgus ka, et eri piirkondades on inimeste eluruumidega seotud probleemid erinevad. Kirde-Eestis on suurimaks murekohaks saaste ja müra, need häirivad peaaegu iga kolmandat inimest. Ka kuritegevus on teravam probleem just Kirde-Eestis: kuritegusid, vägivalda või vandalismi oma eluaseme läheduses on probleemiks pidanud 13,8 protsenti leibkondadest. Samas valmistab seal kandis väga vähestele muret tilkuv katus, hämaraid eluruume ei mainita peaaegu üldse. 

Kõige rohkem rahul on oma elupaigaga Lääne-Eestis elavad inimesed. Teravaim kontrast Kirde-Eestiga on kuritegevuse tajumises: Lääne-Eestis märkis selle probleemina neli korda vähem leibkondi kui Kirde-Eestis.

Loe rohkem Arco Vara blogist.